8 müüti külmetushaigustest - Südameapteek

Külmetushaiguste levimise ja raviviiside kohta on liikvel mitmeid väärarusaamu ja eksiarvamusi. Loe lähemalt, kuidas külmetushaigused tegelikult levivad ja kuidas on neid kõige targem ravida.

Müüt nr 1: Külmetushaiguse saab külmetades

Sellist diagnoosi nagu külmetushaigus tegelikult olemas ei ole. Külmetushaiguse põhjus ei ole külmetamine, vaid erinevad viirused, mis nakatavad nina ja kurgu limaskesta ehk ülemisi hingamisteid. Haigus tekib ka siis, kui organismi immuunsus langeb ja muutub haigustekitajatele vastuvõtlikumaks. Selleks et immuunsus ei langeks, on eriti oluline hoida jalad kuivad ja soojad.

Immuunsuse kohta täpsemalt saab lugeda siit.

Müüt nr 2:  Külmetushaigus ja gripp on üks ja seesama

Külmetushaiguse puhul on iseloomulikud vesine või kinnine nina ja kurguvalu/kurguärritus. Gripp on aga raskema kuluga kui tavaline külmetushaigus. Gripi puhul tekivad sümptomid kiiresti: haigus algab äkki, palavik on kõrgem (üle 38 °C), haige tunneb väsimust ja nõrkust, tal on tugevam lihasvalu/liigesevalu ning külmavärinad ja peavalu. Lisanduvad kuiv köha, kurguvalu ja hingamisraskused. Seevastu nohu ja märg köha ei ole gripile enamasti iseloomulikud!

Müüt nr 3: Gripivaktsiin kaitseb ka tavalise köha ja nohu vastu

Tegelikult see nii ei ole. Vaktsiin kaitseb ainult gripiviiruste põhjustatud haigestumise eest ega hoia ära kõiki võimalikke palavikuga kulgevaid viirushaigusi. Tavalise viirushaigusega kaasneva köha ja nohu vastu vaktsiin ei aita. Küll aga aitab igasuguste viiruste vastu tihe käte pesemine ja immuunsüsteemi tugevdamine.

Müüt nr 4: Kehatemperatuur 37,3 °C – tuleb kohe võtta palavikualandajat

Palavik on organismi loomulik kaitsereaktsioon, mis aitab haiguse vastu võidelda ning mida ei ole vaja alati ravida. Palavik aeglustab viiruste ja bakterite kasvamist ning paljunemist.

Palavikuks loetakse kehatemperatuuri üle 38 °C. Palavikku tuleb kindlasti langetada, kui see on 38,5 °C ja kõrgem. Nii kõrge palavikuga tahab keha juba jahutamist ning siis ei ole haigel soovitatav juua sooje jooke, vaid eelistada jahedamat jooki.Kui kehatemperatuur on alla 38 °C ning muid sümptomeid nagu valu, krampe või ülemäärast väsimust ei esine, ei ole vaja hakata kohe kehatemperatuuri alandama. Oluline on juua piisavalt vedelikku, et keha viirusest n-ö puhtaks pesta, magada ja anda organismile puhkust. 

Kui enesetunne on ka 38 °C madalama temperatuuriga väga halb, siis võib võtta palavikualandajat. Selleks sobib kas paratsetamool või ibuprofeen.

Loe lisaks: Kuidas ja millal palavikku alandada?

Müüt nr 5: Mida rohkem ravimeid, seda kiiremini paranen

Levinud on eksiarvamus, et mida rohkem eri ravimeid inimene võtab, seda kiiremini paraneb. Külmetushaigus on iseparanev haigus. Mõnikord taanduvad kõik haigusnähud päeva või paari jooksul, enamasti võtab täielik paranemine veidi kauem aega. Ravi on enamasti sümptomaatiline ning sõltub sellest, millised sümptomid domineerivad. Külmetushaiguse sümptomeid on võimalik leevendada, kuid haiguse kestust ravimite ja ravivõtete abil lühendada ei saa. Erand on gripp.

NB! Nn gripiteesid, mis sisaldavad paratsetamooli ja pseudoefedriini, ei tohi võtta koos paratsetamooli ega ka ibuprofeeni sisaldavate tablettidega. Alati tuleb jälgida kõiki komponente, mis sisalduvad nendes teedes. 

Müüt nr 6: Külmetus- ehk viirushaigus on nakkav vaid esimestel päevadel

Viirushaigus on nakkusohtlik mõni päev enne ja paar päeva pärast haigusnähtude ilmnemist, isegi külmetuse täielikul möödumisel. Viirushaigustesse võib nakatada oma kolleege ja lähedasi juba enne esimeste sümptomite avaldumist. Nakatumisoht on suurim haiguse esimestel päevadel.

Müüt nr 7: Antibiootikumid aitavad külmetushaiguste ja gripi vastu

Enamikku haigusi põhjustavad viirused. Viirustele, nt gripile ja külmetushaigustele, antibiootikumid ei mõju, sest antibiootikumid suudavad tappa vaid baktereid. Antibiootikumid on ravimid, mida kasutatakse ainult bakterite tekitatud infektsioonide raviks.

Müüt nr 8: Külmetus ja sport ei sobi kokku

See pole päris nii. Tuleb lihtsalt jälgida, milliseid harjutusi teha, kuulata oma keha ja mitte end üle koormata. Külmetushaiguse ajal võib jätkata rahulike sportlike tegevustega. Kui palavikku ei ole, aitab organismil kiiremini paraneda mõõdukas treening, näiteks kõndimine vabas õhus või jooga.
Kerge palavik ja köha tähendavad, et mõneks ajaks tuleb kehal puhata lasta. Isegi kui kurk ainult kergelt valutab ja nina tilgub, on see märk, et nüüd on aeg pidurit tõmmata ja treeningutes tuleb teha 3–5-päevane paus.
Kui haigus paari-kolme päevaga hullemaks ei muutu, võib ettevaatlikult jätkata mõne kerge treeninguga. Kui üldised külmetusnähud on möödunud, võib sporti teha julgemalt.

Autor: proviisor Mariana Džaniašvili