D-vitamiini määramine verest

D-vitamiini määramine verest

D-vitamiini sünteesi ei toimu talvekuudel, varakevadel ja hilissügisel. D-vitamiini sünteesi jaoks piisava UVB-kiirguse koguse saab Eestust mai keskpaigast kuni septembri alguseni, kuid see sõltub päikesekiirguse langemisnurgast. Tule kontrolli meie juures D-vitamiini taset!

Palume visiidile tulles kanda kaitsemaski ja desinfitseerida käed. Haigussümptomitega inimestele (palavik, köha, nohu) teenuseid ei osutata. Täname mõistva suhtumise eest!

 

Registreeri nõustamisele

Valitud apteegis osutatakse teenust kokkuleppel apteekrile vabal ajahetkel. Palun võtke ühendust apteegiga
Vabandame! Kõik ajad on juba broneeritud

Teenuseid laetakse. Palun oodake

NB! Kui ei leia sobivat aega, võta ühendust apteegiga!

Mis on D-vitamiin ja tema ülesanded organismis?

D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka, inimorganismis toimib ta hormoonina.
D-vitamiini keskne roll meie kehas on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioon. Sellest sõltub luukoe normaalne areng. Teada on, et D-vitamiin mõjutab verehüübimist, lihastööd, närvikoe talitlust, immuunsust. On leitud seoseid vähi, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, autoimmuunhaiguste, depressiooni tekkeriski tõusuga ja madala D-vitamiini tasemega organismis.

Kust meie keha D-vitamiini saab?

D-vitamiini me saame erinevatest allikatest: päikeselt, toidust ja toidulisanditest.

  • Peamiseks allikaks on päike. UVB-kiirguse toimel sünteesitakse D-vitamiini nahas. Kuigi sobivat kogust D-vitamiini päikeselt ei ole nii lihtne saada. Seda mõjutavad mitmed tegurid: aastaaeg, laiuskraad, päikese langemisnurk maale, kõrgus merepinnast, õhusaaste ja pilvisus, päikesekaitsefaktoreid sisaldavad kreemid, vanus, kehakaal, riietus, melaniini kogus nahas.
  • Parimad toidud mis sisaldavad D-vitamiini on rasvased kalad (lõhe, makrell, sardiinid, angerjas, heeringas), munad, maks, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.
  • Toidulisandite hulgast on D-vitamiin saadaval mitmel kujul: õlikapslitena, närimistablettidena, tilkade ja suupihustina. Preparaadi valikul peamine, mida silmas
    pidada, on D-vitamiini kontsentratsioon ja ravimvormi mugavus.

Miks tuleks D-vitamiini juurde võtta ka suvel?

D-vitamiini sünteesiks peab inimene iga päev teatud aja katmata nahaga õues viibima. Sünteesi ei toimu talvekuudel, varakevadel ja hilissügisel. D-vitamiini sünteesi jaoks piisav UVB-kiirguse kogus on Eestis saadaval mai keskpaigast kuni septembri alguseni ning ka siis sõltub see päikesekiirguse langemisnurgast maapinnale. Kõige pikem aeg D-vitamiini sünteesiks, umbes 5 tundi, on jaanipäeval, millest edasi väheneb see aeg iga päevaga umbes neli ja pool minutit. Seega ei pruugi kuumal suveõhtul sünteesi toimuda, kuigi päike tundub endiselt soe.

Kõige lihtsam viis päikese mõjul D-vitamiini sünteesi kontrollimiseks, on vaadata enda päikesevarju - kui vari on sama pikk või lühem inimese pikkusest, jõuab arvestatav kogus UVB-kiirgust D-vitamiini sünteesimiseks. Kui vari on pikem, siis sünteesi ei toimu.

Kellel on suurem oht jääda D-vitamiini puudusesse?

Risk D-vitamiini puuduseks tõuseb:

  • vanemaealistel inimestel;
  • ülekaalulistel;
  • tumedanahalistel;
  • inimestel kes ei tarbi kala ja piimatooteid või ei liigu piisavalt palju väljas, et päikest saada;
  • rasedatel ja imetavatel emadel;
  • Krooniliste haigustega inimestel (nt Crohni tõbi, tsüstiline fibroos jm) võib D-vitamiini omastamine olla häiritud.

D-vitamiini puuduse sümptomid

  • D-vitamiini puudusele viitavad pidev väsimus ja sage haigestumine.
  • Raskekujulise puuduse korral võib tekkida lihasnõrkus, luude pehmenemine ehk osteomalaatsia, luude hõrenemine ehk osteoporoos, luumurrud, kukkumised, lastel on tüüpiliseks sümptomiks rahhiit.

Kuidas ma aru saan kas mul D-vitamiini tase on normis?

  • Täpsema vastuse annab verest tehtav D-vitamiini analüüs.
  • Optimaalne D-vitamiini tase veres on >75 nmol/L.

Kui tihti peab D-vitamiini veretaset kontrollima?

Kui D-vitamiini sisaldus veres püsib alla 75 nmol/l soovitatakse teha korduv analüüs 2 kuu möödudes.