Vererõhu mõõtmine

Vererõhu mõõtmine

Oma vererõhku peaks juba noorena kontrollima vähemalt korra kahe aasta jooksul. Alates 30. eluaastast tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas, eriti siis, kui mõnel lähisugulasel on kõrge vererõhk.

Palume visiidile tulles kanda kaitsemaski ja desinfitseerida käed. Haigussümptomitega inimestele (palavik, köha, nohu) teenuseid ei osutata. Täname mõistva suhtumise eest!

 

Registreeri nõustamisele

Valitud apteegis osutatakse teenust kokkuleppel apteekrile vabal ajahetkel. Palun võtke ühendust apteegiga
Vabandame! Kõik ajad on juba broneeritud

Teenuseid laetakse. Palun oodake

Mida on vaja teada enne mõõtmisele tulemist

  • Vähemalt pool tundi enne ei tohi juua kohvi ega suitsetada.
  • Vähemalt 5 minutit enne tuleb istuda rahulikult mugavas asendis.
  • Vererõhu mõõtmise ajal ei tohi rääkida, kätt liigutada ega hoida jalgu risti.

Kuidas vererõhku mõõdetakse

Käsi, millel hakatakse vererõhku mõõtma, tuleb asetada lauale, südame kõrgusele, peopesa ülespoole. Eelistama peab kõrgema vererõhunäiduga õlavart. Vajadusel tuleb vererõhku mõõta mitu korda paari minuti järel.

Automaatset vererõhumõõtjat kasutades tuleb järgida kasutusjuhendit.

Manseti pealt leiab enamasti märke manseti õige pealepaneku kohta.

Millist kahju teeb kõrgenenud vererõhk?

Inimese elundid vajavad elutegevuseks verd. Veri jõuab elunditesse tänu suurele ja väikesele vereringele.

Vererõhk on vajalik selleks, et veri liiguks südamest aorti, sealt edasi arteritesse, kust omakorda väiksematesse veresoontesse.

Vere üks peamisi ülesandeid on varustada meie kudesid ja organeid hapnikuga ning kanda sealt välja süsihappegaasi, mille me kopsude kaudu välja hingame.

Selleks, et veri südamest soontesse ja kopsudesse liiguks, on vaja teatud tugevusega rõhku, mis tagab kudede ning organite normaalse funktsioneerimise.

  • Kõrgenenud vererõhk ja vererõhu kõikumine on koormaks meie südamele ning veresoonkonnale. Pikas perspektiivis peetakse kõrgenenud vererõhku mitmete haiguste tekkimise põhjuseks. Üheks sagedasemaks haiguseks on veresoonte lubjastumine ehk ateroskleroos.
  • Kõrgenenud vererõhk võib põhjustada ka südameinfarkti, ajurabandust e ajuinsulti, südamepuudulikkust, südame rütmihäireid, neerupuudulikkust, äkksurma.
  • Kui lisaks kõrgenenud vererõhule esinevad veel mõned teised ainevahetusprotsesse mõjutavad haigused, suureneb ülalnimetatud tagajärgede risk veelgi. Vererõhu kõrgenemise algfaasis ei teki kohe enesetunde häireid ja seetõttu võib haigus jääda algul märkamata.