D-vitamiin – Kui palju D-vitamiini peaks võtma?

D-vitamiin – Kui palju D-vitamiini peaks võtma?

D-vitamiini puudus – kuidas seda ära tunda? Kui palju D-vitamiini tuleks võtta? D-vitamiin täiskasvanutele, lastele, rasedatele, eakatele – loe siit.

D-vitamiin ja selle puudus

D-vitamiin sünteesitakse nahas just päikesevalguse toimel ja see mängib olulist rolli organismi immuunsuse tagamisel. Möödunud suvi aga oli erakordselt kasin päikesepaisteliste ilmade poolest. Kuumi suvepäevi, mis meelitaksid inimesi päikese kätte nappis ja nii lähevad tõenäoliselt paljud meist sügisele vastu nappide D-vitamiini varude ning seega tavapärasest nõrgema immuunsusega.

Paraku esineb suurel osal lastest ja täiskasvanutest, eriti vanemaealistest, D-vitamiini vaegus ja seda ei osata ära tunda.

Risk D-vitamiini puuduseks lisaks vähesele päikesevalgusele on suurem ka neil, kes on vanemaealised, tumedanahalised, ülekaalus või rasvunud, ei söö kala ja piimatooteid või ei käi piisavalt palju väljas, et päikest saada.

D-vitamiini on soovitatav manustada septembrist kuni aprilli-maini ehk neil kuudel, kus on eestikeelses nimes sees täht R. R-i sisaldavad kuud ongi meie põhjamaises kliimavöötmes kõige energiavaesemad kuud, mistõttu tuleks algaval pimedal ajal kindlasti D-vitamiini toidulisandina juurde võtta.

Miks on D-vitamiin oluline?

  • Pimeda ja külma tulekuga suureneb massiliselt haigestumine hingamisteede haigustesse.
  • Ühtlasi on sügistalvisel aastaajal enam nn luu väsimusmurde.

Mitmed uuringud on kinnitanud, et mõlemad kirjeldatud seisundid on põhjustatud muuhulgas ka alanenud D-vitamiini taseme tõttu, mis tõstab nende esinemise tõenäousust.

  • D-vitamiin on äärmiselt vajalik luudele ja hammastele

Luudele ja hammastele väga oluline kaltsium ei  imendu, kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini. D-vitamiini puudus organismis võib anda tõuke osteoporoosi (osteoporoosi kohta saab lähemalt lugeda siit) ehk luuhõrenemise tekkeks.

  • Samuti võib D-vitamiini puudus põhjustada luude pehmenemist.

Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud eelkõige selgroo piirkonnas.

D-vitamiin on väga oluline vitamiin eakatele

Vanematel inimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu.

Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine veel eriti aktuaalne, kuna vananedes ei suuda nahk enam sama tõhusalt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikese kätte sattumast.

D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjule veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.

D-vitamiini vaeguse diagnoosimine

Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal vitamiin D analüüsi 75 408-l korral. Kõikidest testidest vaid 16%-l oli vitamiin D tase normis.

Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Anneli Raave-Sepp märgib, et vitamiin D taset on võimalik määrata veenivereanalüüsiga. Nii saab täpselt teada, kui palju D-vitamiini iga inimene juurde võtma peaks.

Kuidas vereanalüüs D-vitamiini kogust organismis määrab?

Veresoonepuktsiooni käigus võetud verest eraldatakse vereseerum, millest määratakse vitamiin D hulk nanomoolides liitri vere kohta (nmol/l).

D-vitamiinil eristatakse kahte vormi: vitamiin D2, mida inimese organismis ei sünteesita ja saadakse toiduga ning vitamiin D3, mida sünteesitakse UVB kiirguse toimel nahas ja mis sisaldub loomses toidus.

“Nendest vormides toodetakse maksas provitamiin 25(OH)D-vitamiin. Sellest omakorda neerudes bioloogiliselt aktiivne vorm 1,25(OH)D-vitamiin. Kõiki neid D-vitamiini vorme on võimalik verest määrata,“ selgitab Raave-Sepp.

Enamasti piisab vitamiin D taseme hindamiseks tavalisest vitamiin D ehk 25(OH)D-vitamiini määramisest. Kuna ülejäänud vormide määramine on kallis, siis on mõtet neid teha, kui on kahtlus vitamiin D ainevahetushäirele või vitamiini tase tasakaalustatud toitumise ja piisavas annuses vitamiinipreparaadi võtmise juures ei tõuse. Suvel päikesest saadud varud hakkavad Eestis inimestel kahanema oktoobri lõpuks. See ongi hea aeg kontrollida oma D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada lisapreparaate, et suveni terve olla.

Mida tuleks teada enne vereproovi andmist

Parim aeg vereproovide andmiseks on:

  • hommikul,
  • vähemalt tund pärast ärkamist,
  • 10-14 tundi söömata/joomata olekus
  • vältides füüsilist koormust.

Nii ka vitamiin D analüüsi puhul on mõistlik järgida kõiki vereproovi andmise eelseid nõudeid.

Kui inimene tarbib D-vitamiini preparaati, siis ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid teha seda tavapäraselt,“ annab SYNLABi laboriarst juhiseid.

Kui kõrge peaks olema D-vitamiini tase veres?

Anneli Raave-Sepp viitab viimaste aastate mitmetele rahvusvahelistele ja ka Eestis tehtud uuringutele, mille kohaselt on vitamiin D kõikide funktsioonide tagamiseks ja eriti just luukoe normaalse homeostaasi hoidmiseks veres tsirkuleeriva vitamiini D soovituslik tase >75 nmol/l.

„75 nmol/l madalamad analüüsitulemused kuvatakse vastusel nn „patoloogilisena“. Hea oleks vitamiin D tase aastaringselt hoida 80-90 nmol/l juures, sportlastel pisut üle 100 nmol/l,“ ütleb laboriarst.

Kuidas toetada normaalset D-vitamiini taset toiduvalikutega?

Piisava vitamiin D taseme hoidmiseks tuleb regulaarselt süüa kala ning D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid, Eestis näiteks erinevaid piimatooteid.

Kui palju D-vitamiini võtma peaks?

Vajalik D-vitamiini annus tuleks teha kindlaks vereproovi teel. Vereproovile saab end kirja panna oma perearsti juures või lasta vereproov teha kohe meditsiinilaboris.

Üldkehtivad soovituslikud D-vitamiini annused

  • alla 2-aastastele lastele ja rasedatele 10 mikrogrammi
  • 2-18-aastastele lastele 7,5 mikrogrammi

Seda iga päev terve aasta jooksul lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile.

  • Tööealistele soovitatav lisaannus on 10-25 mikrogrammi septembrist kuni aprillini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt ja piisavalt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid või kala.

D-vitamiini taset tuleb eriti hoolikalt jälgida kasvueas lastel

D-vitamiini taset tuleb erilise tähelepanuga jälgida laste suurimas kasvueas ehk 10–20-aastastel.

Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini.

D-vitamiin, taimetoitlus ja dieet

Kindlasti peaksid oma D-vitamiini taset jälgima taimetoitlased, kuna taimetoit annab vähe D-vitamiini ja taimedes sisalduv D2-vitamiin ei ole sama tõhus, kui päikesest ja toidulisanditest saadav D3 vitamiin.

Täiendavalt peaksid D-vitamiini võtma ka dieedipidajad selleks, et dieedi ajal säilitada luustiku ja lihaste hea tervis.

D-vitamiin raseduse ajal

D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks, nimelt reguleerib see kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutades seega loote luude ja hammaste arengut.

Lisaks arvatakse, et lapseootel naise D-vitamiini puudus võib põhjustada muu hulgas imiku väikese sünnikaalu ning tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse ja I tüübi diabeeti.

Oluline meeles pidada ka seda, et väga suurtes kogustes (üle 50 µg päevas) võib D-vitamiin pigem kahju tuua.

10 põhjust, miks võtta D-vitamiini

 

  1. Päikesevitamiin aitab säilitada organismi immuunsust (loe ka seda: Sügisel turguta immuunsust! )
  2. Puudus seotud psoriaasi ja polüskleroosiga ning tõstab infektsiooniohtu.
  3. Puuduse tõttu tõuseb tõenäosus haigestuda hingamisteede haigustesse.
  4. Kaitsev toime mõningate vähktõbede ja diabeedi vastu.
  5. Toetab veresoonkonna haigustest paranemist.
  6. Aitab ära hoida osteoporoosi teket, vähendada luu väsimusmurde ja luude pehmenemist.
  7. Rohkem D-vitamiini vajavad eakad, lapsed, ülekaalulised, dieedipidajad ja taimetoitlased.
  8. Pimedal ajal loomulikul teel piisavas koguses D-vitamiini saada ei õnnestu.
  9. Vaid nädalapikkune soojamaareis D-vitamiini taset säilitada ei aita.
  10. D-vitamiini puhul ainult mitmekülgsele tervislikule toitumisele lootma jääda ei saa.

Autor: proviisor Külli Teder 

Seotud postitused
  1. D-vitamiin lastele ja noorsportlastele D-vitamiin lastele ja noorsportlastele D-vitamiin lastele ja noortele sportlastele – miks on D-vitamiin neile nii oluline?
  2. D-vitamiini tähtsus raseduse ajal D-vitamiini tähtsus raseduse ajal D-vitamiini tase raseduse ajal on oluline hoida normis, sest D-vitamiin on vajalik lapse luude ja hammaste arenguks. Kui palju D-vitamiini tuleks võtta?
  3. D-vitamiini on eakatel soovitav võtta aasta läbi D-vitamiini on eakatel soovitav võtta aasta läbi Miks peavad eakad inimesed D-vitamiini aastaringselt võtma? Nõu annab apteeker.
  4. Vitamiinide TOP: magneesium, kaltsium, D-vitamiin Vitamiinide TOP: magneesium, kaltsium, D-vitamiin Enamasti on magneesium, kaltsium ja D-vitamiin enim kasutatavad erinevate hädade ennetamiseks. Küsimus on, kas vajame kõiki neid või hoopis midagi muud?
Tootesoovitused
  1. D-VITAMIIN SUUKAUDNE SPREI 4000IU 100MCG 30ML
    D-VITAMIIN SUUKAUDNE SPREI 4000IU 100MCG 30ML

    Toimeaine / Koostis
    Kolekaltsiferool

    18,95 €
  2. D-VITAMIIN ÕLIKAPSLID 100MCG N200
    D-VITAMIIN ÕLIKAPSLID 100MCG N200

    Toimeaine / Koostis
    Kolekaltsiferool

    26,19 €
  3. D-VITAMIIN ÕLIKAPSLID 25MCG N200
    D-VITAMIIN ÕLIKAPSLID 25MCG N200

    Toimeaine / Koostis
    Kolekaltsiferool

    17,77 €
  4. TERVISEPÜRAMIID VITAMIIN D3 KAPSLID 100MCG N100
    TERVISEPÜRAMIID VITAMIIN D3 KAPSLID 100MCG N100

    Toimeaine / Koostis
    Kolekaltsiferool

    17,69 €
Küsi apteekrilt