Paraku esineb suurel osal lastest ja täiskasvanutest, eriti vanemaealistest, D-vitamiini vaegus ja seda ei osata ära tunda.
Risk D-vitamiini puuduseks lisaks vähesele päikesevalgusele on suurem ka neil, kes on vanemaealised, tumedanahalised, ülekaalus või rasvunud, ei söö kala ja piimatooteid või ei käi piisavalt palju väljas, et päikest saada.
D-vitamiini on soovitatav manustada septembrist kuni aprilli-maini ehk neil kuudel, kus on eestikeelses nimes sees täht R. R-i sisaldavad kuud ongi meie põhjamaises kliimavöötmes kõige energiavaesemad kuud, mistõttu tuleks algaval pimedal ajal kindlasti D-vitamiini toidulisandina juurde võtta.
Miks on D-vitamiin oluline?
- Pimeda ja külma tulekuga suureneb massiliselt haigestumine hingamisteede haigustesse.
- Ühtlasi on sügistalvisel aastaajal enam nn luu väsimusmurde.
Mitmed uuringud on kinnitanud, et mõlemad kirjeldatud seisundid on põhjustatud muuhulgas ka alanenud D-vitamiini taseme tõttu, mis tõstab nende esinemise tõenäousust.
- D-vitamiin on äärmiselt vajalik luudele ja hammastele
Luudele ja hammastele väga oluline kaltsium ei imendu, kui organismis ei ole piisavalt D-vitamiini. D-vitamiini puudus organismis võib anda tõuke osteoporoosi (osteoporoosi kohta saab lähemalt lugeda siit) ehk luuhõrenemise tekkeks.
- Samuti võib D-vitamiini puudus põhjustada luude pehmenemist.
Viimase sümptomid on ebamäärased luuvalud eelkõige selgroo piirkonnas.
D-vitamiin on väga oluline vitamiin eakatele
Vanematel inimestel aitab piisav D-vitamiini tase vähendada kukkumis- ja luumurdude riski, kuna see mõjutab lihaste tervist ja seeläbi tasakaalu.
Selles vanusegrupis on D-vitamiini piisava taseme tagamine veel eriti aktuaalne, kuna vananedes ei suuda nahk enam sama tõhusalt D-vitamiini toota ja lisaks hoidutakse kõrgemas vanuses ka otsese päikese kätte sattumast.
D-vitamiinil usutakse olevat kaitsev toime mõningate vähktõbede, aga ka diabeedi vastu. Uuringud on viidanud mõjule veresoonkonna haigustele. D-vitamiini puudus tõstab aga kindlalt infektsiooniohtu.
D-vitamiini vaeguse diagnoosimine
Eesti suurimas meditsiinilaboris SYNLAB tehti 2016. aastal vitamiin D analüüsi 75 408-l korral. Kõikidest testidest vaid 16%-l oli vitamiin D tase normis.
Meditsiinilabori SYNLAB laboriarst Anneli Raave-Sepp märgib, et vitamiin D taset on võimalik määrata veenivereanalüüsiga. Nii saab täpselt teada, kui palju D-vitamiini iga inimene juurde võtma peaks.
Kuidas vereanalüüs D-vitamiini kogust organismis määrab?
Veresoonepuktsiooni käigus võetud verest eraldatakse vereseerum, millest määratakse vitamiin D hulk nanomoolides liitri vere kohta (nmol/l).
D-vitamiinil eristatakse kahte vormi: vitamiin D2, mida inimese organismis ei sünteesita ja saadakse toiduga ning vitamiin D3, mida sünteesitakse UVB kiirguse toimel nahas ja mis sisaldub loomses toidus.
“Nendest vormides toodetakse maksas provitamiin 25(OH)D-vitamiin. Sellest omakorda neerudes bioloogiliselt aktiivne vorm 1,25(OH)D-vitamiin. Kõiki neid D-vitamiini vorme on võimalik verest määrata,“ selgitab Raave-Sepp.
Enamasti piisab vitamiin D taseme hindamiseks tavalisest vitamiin D ehk 25(OH)D-vitamiini määramisest. Kuna ülejäänud vormide määramine on kallis, siis on mõtet neid teha, kui on kahtlus vitamiin D ainevahetushäirele või vitamiini tase tasakaalustatud toitumise ja piisavas annuses vitamiinipreparaadi võtmise juures ei tõuse. Suvel päikesest saadud varud hakkavad Eestis inimestel kahanema oktoobri lõpuks. See ongi hea aeg kontrollida oma D-vitamiini taset veres ja tulemuse alusel tarvitada lisapreparaate, et suveni terve olla.
Mida tuleks teada enne vereproovi andmist
Parim aeg vereproovide andmiseks on:
- hommikul,
- vähemalt tund pärast ärkamist,
- 10-14 tundi söömata/joomata olekus
- vältides füüsilist koormust.
Nii ka vitamiin D analüüsi puhul on mõistlik järgida kõiki vereproovi andmise eelseid nõudeid.
Kui inimene tarbib D-vitamiini preparaati, siis ei ole vaja analüüsi tegemiseks selle võtmist katkestada, vaid teha seda tavapäraselt,“ annab SYNLABi laboriarst juhiseid.
Kui kõrge peaks olema D-vitamiini tase veres?
Anneli Raave-Sepp viitab viimaste aastate mitmetele rahvusvahelistele ja ka Eestis tehtud uuringutele, mille kohaselt on vitamiin D kõikide funktsioonide tagamiseks ja eriti just luukoe normaalse homeostaasi hoidmiseks veres tsirkuleeriva vitamiini D soovituslik tase >75 nmol/l.
„75 nmol/l madalamad analüüsitulemused kuvatakse vastusel nn „patoloogilisena“. Hea oleks vitamiin D tase aastaringselt hoida 80-90 nmol/l juures, sportlastel pisut üle 100 nmol/l,“ ütleb laboriarst.
Kuidas toetada normaalset D-vitamiini taset toiduvalikutega?
Piisava vitamiin D taseme hoidmiseks tuleb regulaarselt süüa kala ning D-vitamiiniga rikastatud toiduaineid, Eestis näiteks erinevaid piimatooteid.
Kui palju D-vitamiini võtma peaks?
Vajalik D-vitamiini annus tuleks teha kindlaks vereproovi teel. Vereproovile saab end kirja panna oma perearsti juures või lasta vereproov teha kohe meditsiinilaboris.
Üldkehtivad soovituslikud D-vitamiini annused
- alla 2-aastastele lastele ja rasedatele 10 mikrogrammi
- 2-18-aastastele lastele 10 mikrogrammi
Seda iga päev terve aasta jooksul lisaks loomulikul teel saadavale D-vitamiinile.
- Tööealistele soovitatav lisaannus on 25 mikrogrammi septembrist kuni aprillini ja juhul, kui ei tarbita regulaarselt ja piisavalt vitamiinidega rikastatud piimatooteid, toidurasvasid või kala.
D-vitamiini taset tuleb eriti hoolikalt jälgida kasvueas lastel
D-vitamiini taset tuleb erilise tähelepanuga jälgida laste suurimas kasvueas ehk 10–20-aastastel.
Alus luustiku jõudsale arengule luuakse murdeeas ja selleks peaks organismis olema piisaval tasemel vajalikke vitamiine, kaasa arvatud D-vitamiini.
D-vitamiin, taimetoitlus ja dieet
Kindlasti peaksid oma D-vitamiini taset jälgima taimetoitlased, kuna taimetoit annab vähe D-vitamiini ja taimedes sisalduv D2-vitamiin ei ole sama tõhus, kui päikesest ja toidulisanditest saadav D3 vitamiin.
Täiendavalt peaksid D-vitamiini võtma ka dieedipidajad selleks, et dieedi ajal säilitada luustiku ja lihaste hea tervis.
D-vitamiin raseduse ajal
D-vitamiin on vajalik kaltsiumi imendumiseks, nimelt reguleerib see kaltsiumi ja fosfori ainevahetust, mõjutades seega loote luude ja hammaste arengut.
Lisaks arvatakse, et lapseootel naise D-vitamiini puudus võib põhjustada muu hulgas imiku väikese sünnikaalu ning tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse ja I tüübi diabeeti.
Oluline meeles pidada ka seda, et väga suurtes kogustes (üle 50 µg päevas) võib D-vitamiin pigem kahju tuua.