Eesnääre on meestel suhteliselt väike organ. See paikneb põie all häbemeluu taga pärasoole ees. Kuna eesnääret läbivad nii põiest väljuv kusiti kui ka munanditest alguse saavad seemnejuhad, on eesnäärmehaiguste korral mõjutatud nii uriini väljutamine kui ka mehe viljakus ja seksuaalsus.
Nimelt reguleerib eesnäärme lihaseline osa nii urineerimist kui ka seemnepurske protsessi. Lihaste kahjustuse korral võib tekkida uriinipidamatus. Lisaks osaleb eesnäärme näärmeline osa ka sperma moodustamises, tootes eesnäärmesekreeti. Eesnäärmesekreet moodustab spermast 30% ja selle ülesanne on spermatosoidide aktiivseks muutmine ja nende kaitsmine naise suguteedes. Eesnäärmesekreedis on ka mitmeid aineid, mis kaitsevad mehe sugutrakti kahjulike mikroobide ja põletiku eest.
Eesnäärmehaigused seostuvad kahe piirkonnaga: keskmisest osast lähtub enamasti eesnäärme healoomuline suurenemine ja välimisest osast saavad tihtipeale alguse erinevad põletikud ning kasvajalised protsessid.
Kõik eesnäärmehaigused põhjustavad kolme tüüpi kaebusi:
- kusevoolu takistus (nõrgenenud kusejuga, põie mittetäielik tühjenemine, katkendlik uriini vool),
- kusemisärritus (sage või öine kusemine, edasilükkamatu urineerimisvajadus),
- valu või ebamugavustunne vaagna piirkonnas.
Eri haiguste puhul väljenduvad rohkem erinevad tunnused. Näiteks eesnäärmepõletikku iseloomustab eelkõige ebamugavustunne ja kusemise ärritusnähud, eesnäärme healoomulisel suurenemisel on peamiselt häiritud uriinivool. Halvaloomulise suurenemise (kasvaja) korral ei pruugi aga iseloomulikke kaebusi varajases faasis esinedagi ning need väljenduvad alles haiguse progresseerudes.
Kui mehel esineb kas või üks mainitud kaebustest, siis peaks pöörduma perearsti, meestearsti või uroloogi poole kontrolli.
Eesnäärme healoomuline suurenemine ehk eesnäärme adenoom on meestel kõige sagedasem healoomuline kasvaja. Selle esinemissagedus on otseses sõltuvuses mehe vanusest. Nii leitakse eesnäärme adenoomi 20%-l meestest vanuses 41–50 eluaastat, 50%-l vanuses 51-60 eluaastat ja üle 80-aastastel meestel juba enam kui 90%-l. Täpsed tekkepõhjused on ebaselged, kuid ühe mõjutajana võib nimetada meessuguhormoonide taseme muutust organismis.
Eesnäärme profülaktilises kontrollis võiks mees käia alates 50. eluaastast, kuna nii eesnäärme healoomuline suurenemine kui ka eesnäärmevähk on laialt levinud haigused.
Raskemate sümptomite korral jaguneb ravi kirurgiliseks ja tablettraviks. Kergemate haigusnähtude esinemisel on võimalik sümptomitele leevendust saada ka apteegist. Apteegis on olemas tablettravina lisaks retseptiravimitele ka laialt kasutamist leidnud käsimüügipreparaadid, mis koosnevad taimsetest ekstraktidest. Taimsete preparaatide eeliseks võib tuua kõrvaltoimete vähest esinemist või üldsegi nende puudumist. Nendes sisalduvad fütosteroolid vähendavad mõningal määral eesnäärme mahtu ja turset. Tablettidest on saadaval näiteks pika kasutuskogemusega serenoapalmi ekstrakti sisaldavad preparaadid.
