Kuidas kaitsta laste õrna nahka lõõmava päikese eest?

Kuidas kaitsta laste õrna nahka lõõmava päikese eest?

Käes on soojad päikeselised ilmad ja paljud lapsed veedavad õues rohkem aega. Ilus ilm toob naeratuse näole, ka D-vitamiini tootmine nahas intensiivistub, kuid liigse päikesega kaasnevad ka ohud.

Lapse nahk on täiskasvanu omast õrnem ja päikesele vastuvõtlikum, seega ka päikesepõletus on kergem tekkima. Paraku on mitmeid viiteid, et lapsepõlves tekkinud päikesepõletused võivad kordades tõsta nahavähi tekkeriski. Mida jälgida, et päike lapse nahale liiga ei teeks?

Lihtsad reeglid:

  • kuni 6-kuustel lastel otsese päikese vältimine,
  • õige riietuse kasutamine,
  • keskpäevasel ajal päikese vältimine,
  • õigete päikesekaitsevahendite kasutamine,
  • mitte liiga pikalt järjest päikese käes viibimine.

Õige riietus

Suvisel ajal väljas viibides peaksid nii beebid kui väikelapsed kandma õhukest laiema äärega mütsi, mis kaitseb päikese eest nii pead, nägu, kõrvu kui kaela. Ülejäänud riietus tuleb valida vastavalt õhutemperatuurile, soojema ilmaga õhukesed, soovitatavalt heledad õhku läbi laskvad laiemad ja jahedama ilmaga veidi paksemad riided. Tänapäeval on võimalik valida ka UV kaitsega riideid. Beebide õrna naha kaitsmiseks päikese eest võiks kasutada pikkade varrukate ja säärtega riideid, et kaetud oleks terve keha. Kindlasti tuleb jälgida, et laps üle ei kuumeneks. Näiteks kui beebi otsaesine või kael on higine, tuleb ta viia jahedamasse kohta ning vahetada riided. Ülekuumenemise oht on ka vankris, mis on jäetud päikese kätte või mille avaus on riidega kinni kaetud. Ära ei tohi unustada, et kuumal ajal vajab iga organism rohkem vedelikku, seega tuleb lastele pakkuda rohkem juua.

Lisaks õigele riietusele on omal kohal ka lapse silmade kaitsmine spetsiaalsete UV kaitsega päikeseprillidega.

Keskpäevane päike

Tänu väga õrnale nahale tuleks alla 6-kuuse lapsega võimalusel vältida otsese päikse käes viibimist igal ajal. Samas ei soovitata kellelgi otsese päikese käes olla keskpäeval ca kell 11-15, mil päikesekiirgus on kõige intensiivsem. Võimalusel võiks sellel ajal viibida siseruumides või otsida õues olles varjuline koht. Siin tasub meeles pidada, et ka pilvise ilmaga võib UV-kiirgus tugev olla. Samuti suureneb päikesepõletuse oht mere ääres, sest liiva- ja veepinnalt peegeldub päikesekiirgus tagasi. Lisaks laseb vesi ca 10 cm ulatuses UV-kiirgust läbi ehk ka madalas vees ujudes/mängides võib päikesepõletus kergesti tekkida.

UV-kiirguse hindamiseks tasub jälgida ka UV-indeksit. Selle leiab Riigi Ilmateenistuse kodulehelt, mis ütleb ka „UV-kiirgus muutub ohtlikuks ja tekitab nahapõletusi paljudel inimestel, kui UV-indeks kerkib üle 6. Õrna nahatüübiga inimesed peaksid päikesekaitsekreeme kasutama juba siis, kui UV-indeks kerkib üle 3–4.“

Päikesekaitsevahendid

Üldjuhul on päikesekaitsevahendid kasutamiseks üle 6-kuustel lastel ning kindlasti tuleks valida spetsiaalne lastele mõeldud toode, mille SPF (sun protection factor – päikese­kaitsefaktor) oleks üle 30, ideaalis üle 50 ning kaitseks nii UVB kui UVA-kiirguse eest. Lisaks tasub jälgida ka toote veekindlust - water-resistant (peavad vastu 20-minutilisele ujumisele); water-proof (peavad vastu 40-minutilisele ujumisele).

Päikesekaitsekreemi või -piima tuleb nahale kanda ca 30 minutit enne päikese kätte minemist piisavas koguses (arvestusega 2 mg kreemi keha iga ruutsentimeetri kohta (ca 6 teelusikatäit täiskasvanule) korraga). Hoolikalt tuleb päikesekaitsevahendiga katta ka nina, kõrvad ja huuled. Tegevust tuleks korrata iga 2-3 tunni järel ja kindlasti pärast ujumist või rätikuga kuivatamist.

Päikesekaitsevahendites on kasutusel nii füüsikalised kui keemilised filtrid. Esimestest on levinuimad tsinkoksiid, titaaniumdioksiid, mis peegeldavad ja hajutavad valgust, need ei lahustu, ei imendu nahka ja seetõttu võivad jätta nahale valge kihi. Keemilised filtrid neelavad UV-kiired ja takistavad seeläbi nende jõudmise nahapinnani. Need ei jäta nahale valget kihti.

Tasub teada, et päikesekaitsevahendites olev SPF ei takista päevituse saamist, vaid pikendab aega, mil võib päikesepõletust saamata päikese käes viibida.

Kindlasti tuleb päikesekaitsevahendid õhtul lapse nahalt maha pesta ning vajadusel võib nahale kanda niisutavat kreemi.
Kui laps peab igapäevaselt tarbima mingeid ravimeid, siis tasub arstilt või apteekrilt üle küsida, kas konkreetne ravim võib omada koostoimet päikesega.

Suvisel ajal on võimalik teatud reegleid järgides kõikidel ohutult ilusat ilma nautida!

Autor: Külli Teder, proviisor

Seotud postitused
  1. Päikesepõletus – kuidas seda leevendada? Päikesepõletus – kuidas seda leevendada? Mida määrida nahale kui on tekkinud päikesepõletus? Kui kiiresti päikesepõletus kaob? Mis on päikeseallergia?
  2. Milline SPF on ikka õige? Päikesekreemi valimine Milline SPF on ikka õige? Päikesekreemi valimine SPF number iseloomustab eelkõige kaitset UVB-kiirguse eest. See näitab, kui kaua võib päikese käes viibida päikesepõletust saamata. 
  3. Mis on UV-indeks? Mis on UV-indeks? UV-indeks ehk ülemaailmne päikese ultraviolettkiirguse indeks väljendab mõõdetavat või prognoositavat päikese ultraviolettkiirguse (UV-kiirgus) kogust või intensiivsust konkreetses kohas konkreetsel päeval. 
  4. Kuidas päikesepõletust ennetada? Kuidas päikesepõletust ennetada? Ka suhteliselt vähese päikesega põhjamaal tasuks vähemtundliku nahaga inimesed kasutada tugevama kaitsefaktoriga kreemi ja mitte ainult suvel, vaid juba ka kevadel.