Inimese mikrofloora (mikrobioota) koosneb miljarditest mikroorganismidest ning iga inimesel on see unikaalse koostisega. Umbes kolmandik mikrofloorast on kõikidel inimestel sarnane, 2/3 on aga individuaalne. Kõige enam mikroorganisme esineb soolestikus (peamiselt jämesooles), aga ka nahal, limaskestadel, nina- ja suuõõnes, hingamis- ja kuse-suguteedes ning rasu- ja higinäärmetes.
Bakterite koosseis oleneb selle asukohast. Nt naha pinnal esineb rohkem streptokokke ja stafülokokke, naiste tupes laktobatsillid ja pärmseeni, soolestikus on bifidobaktereid, bakteroide, piimhappebaktereid ja soolekepikesi.
Enamus tuntud bakteritest on inimorganismile kasulikud või kahjutud moodustades sõbralikku kooslust. Ainult väiksem osa mikroorganismidest on potentsiaalselt patogeenne, mis tasakaalu häirete tõttu võib põhjustada teatud vaevusi, nt kõhulahtisust või tupeseene vohamist.
Soolemikrofloora mõju organismile on väga ulatuslik. Nt sünteesivad soolebakterid K-vitamiini, B-grupi vitamiine (biotiini ja niatsiini) ja lühiahelalisi rasvhappeid. Bakterid aitavad toitu seedida, soodustavad kaalulangust, parandavad naha tervist, avaldavad põletikuvastast toimet ning toetavad immuunsust, tugevdades organismi vastupanuvõimet.
Seedetrakti tervis otseselt mõjutab immuunsüsteemi. Umbes 70% immuunsüsteemi rakkudest leiab aset soolestikus. Patogeensed bakterid võivad produtseerida endotoksiine (lipopolüsahhariidid), mis läbivad sooleseinad ning sattuvad tsentraalsesse vereringesse. Immuunsüsteem tuvastab neid võõrmolekule ning hakkab nende vastu võitlema ning tulemusena võib tekkida kehas krooniline madala astme põletik. On leitud seoseid, et „hiiliv“ põletik on riskifaktor rasvumise, 2. tüüpi diabeedi, Alzheimeri tõve, depressiooni, veresoonte kahjustuse ja muu haiguste välja kujunemisel. Seega soolemikrofloora terviklikkus on väga oluline.
Mis on probiootikumid ning kuidas toetada soolemikrofloora tervist?
Probiootikumid on elusorganismid, mille tarbimine adekvaatses koguses toob tervisele kasu.
Probiootikume on võimalik saada koos fermenteeritud toiduga, nt hapukapsas, hapukurgid, jogurt, keefir, kimchi, natto, tempeh, fermenteeritud sooja tooted (nt miso) jt või toidulisanditest. Fermenteeritud toidud sisaldavad Lactobacilli, mis pärsivad patogeensete mikroobide vohamist.
Selleks, et soolemikrobioota oleks terve, peab toituma mitmekeskiselt ning sööma rohkem köögivilju ning prebiootilisi toite, nt artišokid, spargel, brokoli, sibulad, küüslauk, kaunviljad. Prebiootikumid on teatud tüüpi kiudained, mida inimese organism ei suuda ära seedida, soolebakterid aga suudavad. Lihtsamini öeldes, prebiootikumid on häid ja kasulikke baktereid toitvad ühendid, mis soodustavad heade bakterite kasvu ning suurendavad heade bakterite osakaalu võrreldes halbadega. Turul on olemas ka sünbiootilisi preparaate, mis sisaldavad pro- ja prebiootikume.
Kahjuks tänapäeval inimese toidusedeli on väga muutunud. Tarbitakse liigselt suhkrut (k.a. kunstlikke magustajaid, nt aspartaam, sukraloos, sahhariin), nisu, punast liha, rafineerituid toite. Kõik see avaldab negatiivset mõju mikrobioota tervikkusele ning toob kaasa teatud tervise häireid.
NB! Antibiootikumravi peab olema põhjendatud, ravi määramist otsustab arst. Ei tohiks tegeleda eneseravimisega.
Probiootikumide tüübid
Tuntumad ja uuritumad on Lactobacillus, Bifidobacterium ja Streptococcus thermophilus, mis kuuluvad piimhappebakterite perekonda.
Laktobakteritest on teada ligi 50 tüve, nt L. acidophilus, L. fermentum, L. plantarum, L. rhamnosus, L. bulgaricus, L. salivarus jt. Laktobakterid asuvad peamiselt peensooles ning sünteesivad ensüümi laktaasi, mis lõhustab piimasuhkrut (laktoosi) ning muid suhkrusid piimhappeks. Piimhappe toimel soolestiku pH muutub happelisemaks ning halbade bakterite kasv pidurdub.
Bifidobakteritest esineb soolestikus (peamiselt jämesooles) järgmisi tüvesid B. bifidum, B. longum, B. infantis, B. animalis lactis, B. breve jt. Need bakterid samamoodi muudavad suhkruid piimhappeks ning võistlevad halbade bakteritega tagades heade bakterite paljunemist. Bifidobakterid aitavad leevendada ärritatud soole sündroomiga seotud vaevusi, parandada ekseemi ning normaliseeruda kolesterooli taset.
Streptococcus thermophilus toetab seedemist, immuunsust, aitab samuti lõhustada laktoosi ning vältida soolehaavandeid.
Saccharomyces boulardii on pärm, kuid toimib inimkehas probiootikumina. Sobib hästi reisimisel ning antibiootikumidest ja metronidasoolist põhjustatud kõhulahtisuse ennetamiseks ja raviks. Toetab limaskestade terviklikkust.
Toidulisandid
Probiootilised toidulisandid on mõeldud selleks, et toimetada kasulikke baktereid inimese soolestikku, et nad suudaksid seal koloniseerida ning tööle asuda. Tihtipeale soovitatakse probiootilisi toidulisandeid tarbima antibiootikumiravist tingitud kõhulahtisuse profülaktika ja raviks. Väga hästi sobivad nad reisimisele kaasa või rotaviirusest põhjustatud kõhulahtisuse puhul. Probiootikume saab kasutada seedimise korrastamiseks, immuunsuse tugevdamiseks ning naha tervise toetamiseks.
Apteegis valik on hästi lai. Leidub nii kapsli, tableti kui ka pulbri kujul, mida on mugav ja lihtne vee, mahla või toiduga kokku segada. Tupeseene vohamise vastu on spetsiaalsed vaginaalpreparaadid lokaalse toimega.
Kliendikaardiga 
