Iga elustaadium nõuab kindlaid toitumismuudatusi, et east tingitud füsioloogiliste vajadustega kohaneda.
Vananemisest tingitud protsessidega käib kaasas see, et muutub organismi vajadus teatud toitainete järele. Lihaskoe ja luumassi vähenemine ning keha rasvasisalduse kasv vähendavad isegi tervetel ja aktiivsetel eakatel igapäevast kalorite vajadust.
Samal ajal kui kalorite vajadus väheneb, vajab organism kindlaid toitaineid isegi rohkem või endisega sarnasel hulgal. Seega on õige toiduvalik keha kõigi vajaduste rahuldamiseks päris keeruline ülesanne. Teisalt aitavad kindlad toitained aeglustada mõningate haiguste arengut ning parandavad seeläbi märkimisväärselt ka vanemaealiste elukvaliteeti.
Kaltsium ja D-vitamiin, B6-, B12- ja E-vitamiin on eakate toidulaual eriti tähtsad. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudainerikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, alkohol, keedusool, sahharoos, tsitruselised, äädikas ja toidu kõrge oksaalhappesisaldus. Ebapiisav kaltsiumi ja D-vitamiini tarbimine on üks peamisi luumassikao ja osteoporoosi põhjustajaid. See omakorda võib seostuda kukkumisest tingitud luumurdudega. Kaltsiumi imendumiseks peensoolest on vajalik D-vitamiin ning kuigi selle vitamiini peamine allikas inimestele on päikesevalgus, tuleb arvestada, et vananemine vähendab üsna tublisti naha võimet seda vitamiini sünteesida ning aastatega väheneb neerude võime muuta D-vitamiin hormonaalseks vormiks. Oluline on teada, et jogurtis ning juustus D-vitamiini ei ole ning seda tuleks arvestada eakate toidusedeli koostamisel.
Kui lastel on arenemiseks tarvis eelkõige energiarikast toitu, siis eakal on esmatarvilik saada väiksema toidukoguse juures vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid.
Vitamiinide, eriti aga askorbiinhappe (C-vitamiin) defitsiidi vältimiseks soovitatakse tarbida palju taimset toitu (marjad ja puuviljad, kapsas, spargelkapsas ehk brokoli, kaalikas, paprika, tsitruselised, lehtsalat jne).
Q-vitamiini vaeguse teke on eakatel üsna tõenäoline. Näiteks väheneb vananedes maksa võime viia teisi ubikinoone inimorganismile vajalikku Q10 vormi. Ka mitmesuguste haiguste (südamehaigused, lihasehaigused, immuunsüsteemi häired, kõrgvererõhktõbi) korral vähenevad Q10-vitamiini varud organismis.
Vanematel inimestel esineb sagedamini haigusi, mis mõjutavad toitainete imendumist, nt atroofiline maolimaskesta põletik. Teatud tõved (sh südamepuudulikkus, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, Parkinsoni tõbi ja kilpnäärme ületalitlus) kiirendavad ainevahetust. Vananemine mõjutab ka mitme toitaine taset organismis, väheneb näiteks mikroelementide kroomi ja seleeni hulk.
Kui lastel on arenemiseks tarvis eelkõige energiarikast toitu, siis eakal on esmatarvilik saada väiksema toidukoguse juures vajalik hulk vitamiine ja mineraalaineid. Kuna valkude ning peamiste vitamiinide ja mineraalainete vajadus jääb samaks, siis nende kättesaamine väiksemast toidukogusest eeldab põhjalikumat ja tervislikumat toiduvalikut. Seega ei ole eaka toidulaual kohta sellistele madala toitainetihedusega toitudele, nagu suhkur, rasvad, õlid ja alkohol.
Loe lisaks:
Autor: Merilin Israel, farmatseut
Kliendikaardiga 
