Siseparasiidid on lemmikloomade ja inimeste ühine mure

Veterinaarparasitaloog Liina Laaneoja räägib lemmiklooma siseparasiitidest ning nende ravivõimalustest. 

Koe­rad ja kas­sid on pal­ju­des pere­des tõe­li­sed pere­liik­med ning vaja­vad palju hoolt. Eri­lise tähe­le­panu all peaks olema lem­mik­loo­made ter­vis. Loo­mad ei oska kurta, kui neil ter­vis kehv on. See­tõttu tuleb nende käi­tu­mist hoo­li­kalt jälgida, et või­ma­likku ter­vi­se­ri­ket avas­tada. Lisaks on nii mõnedki hai­gu­sed ini­mes­tel ja lem­mik­loo­ma­del ühised. Eriti olulised ja laialt levinud on parasitaarhaigused. Sageli kulgevad need ilma selgete kliiniliste tunnusteta ning on seetõttu raskesti diagnoositavad.

A. Tulli tehtud värskete uuringute põhjal olid parasiitidega nakatunud 10% linnakoeri ning 87% maakoeri. Leiti nii ümarusse, paelusse, kui ainurakseid. Vaatamata sellele, et linnakoerte ühine maa-ala on kontsentreeritum, oli seal nakkuse tase siiski madalam, kui maakoertel. Maakoerte kõrge nakkuse põhjuseks võib olla tihe metsloomade asustus. Huvitava seigana järeldati, et koeratoitu saanud ja seega ilmselt täiskõhuga looma parasiteerituse tase oli 63 protsendi võrra väiksem. Mis viitab sellele, et muuhulgas tagab hea toitumine ka tugevama vasupanuvõime. Linnakoerte uuringud viidi läbi Elvas, Kundas, Tartus, Pärnus ja Rakveres. Maakoeri uuriti Läänemaal. Pikemalt saab neist uuringutest lugeda novaator.err.ee lehel olevast kokkuvõtvast artiklist.

Järgnevalt pisut põhjalikumalt kahest parasiidist, mis on meil levinud ja võivad lisaks kassidele-koertele ka inimesi nakatada.

Täiskasvanud solk­med ela­vad ja toi­tu­vad peen­soo­les. Emane solge suu­dab muneda kuni 200 000 muna päe­vas. Solk­me­mu­nad satu­vad väl­ja­hei­de­tega välis­kesk­konda ning muu­tu­vad seal mõne aja pärast nak­kus­või­me­lis­teks. Kuna värske väljaheide ei ole nakkusohtlik, tuleb see loomaomanikul kohe kokku koguda ning vastavalt käidelda. Nii on võimalik väliskeskkonna saastatust oluliselt piirata. Kui aga väljaheited jäävad välja vedelema, muutuvad seal sees olevad solkmete munad nakkusvõimelisteks, olles välis­kesk­konna mõju­dele väga vas­tu­pi­da­vad ning võivad nak­kus­või­me­lis­tena püsida aas­taid.

Täiskasvanud koerad ja kassid nakatuvad suukaudselt nak­kus­või­me­lisi mune alla nee­la­tes. Kut­si­kad ja kas­si­po­jad võivad nak­kuse saada ema­pii­maga (soi­ke­vast­se­tega, kes looma tii­nuse ajal hor­moo­nide mõjul aktiiv­seks muu­tu­vad). Kutsikad aga võivad nakatuda juba tiinuse ajal ema kõhus olles. Sellisel juhul sünnivad nad siia ilma juba koos solkmenakkusega.

Kuna koer­tel ja kas­si­del ei pruugi solk­me­nak­kuse puhul nähtavaid selgeid klii­nilisi tun­nu­seid välja kuju­neda, võib hai­gus tähe­le­pa­nuta jääda. Ilma ravita aga tee­vad solk­med loo­made orga­nis­mile palju kahju ning lisaks sellele eri­ta­vad naka­tu­nud loo­mad para­sii­tide mune välis­kesk­konda.

Ini­meste naka­tu­mine on juhus­lik — nak­kus­või­me­lisi solk­me­mune alla nee­la­tes nii pinnasest (eriti ohus­ta­tud on lap­sed, kes võivad para­sii­di­nak­kuse saada näi­teks lii­va­kas­ti­dest) kui ka ala­küp­se­ta­tud saas­tu­nud liha ja maksa süües. Samuti on või­ma­lik naka­tuda kok­ku­puu­tel naka­tu­nud kas­side ja koerte ning mets­loo­made karv­katte ja väl­ja­hei­de­tega. Soo­les­tikku sat­tu­nud muna­dest väl­ju­vad solk­mete vast­sed, mis lii­gu­vad soole seina kaudu vere­soon­tesse. See­jä­rel “rän­da­vad” nad maksa, kopsu ning see­jä­rel teis­tesse orga­ni­tesse, esi­ne­des sage­da­mini ajus, lihas­tes ja sil­ma­des.

Ini­mes­tel eris­ta­takse kolme eri­ne­vat hai­guse vormi: vistse­raalne, oku­laarne (mis võib põh­jus­tada pime­daks jää­mist) ning sega­vorm. Naka­tu­mise tun­nus­teks on oksen­da­mine, isu kadu, kõhu­lah­ti­sus, väsi­mus­tunne ja naha­lööve. Sel­li­sed tun­nu­sed võivad püsida päris pikka aega. Hai­guse ras­kus­aste sõl­tub alla­nee­la­tud para­sii­di­mu­nade arvust ning naka­tu­nud ini­m­ese vas­tu­pa­nu­või­mest. Lisaks solk­me­tele esi­neb kas­si­del ja koer­tel veel tei­sigi ümarusse ning samuti mit­meid paelusse.

Koe­ra­viik (Dipy­li­dium cani­num) on üks levi­nu­maid paelusse ning seda soo­dus­tab para­siidi “abi­mees” – tema vahe­pe­re­mees kirp. Vaa­ta­mata nimele võivad selle paelus­siga naka­tuda nii koe­rad kui kas­sid, kuid ka inimesed.

Koe­ra­viiki on või­ma­lik ära tunda rii­si­te­ra­tao­liste val­gete lülide järgi koera või kassi väl­ja­hei­tel või taga­keha kar­vas­ti­kul. Regu­laarse kirbu– ja ussi­tõr­jega suu­dame selle para­siidi levi­kut olu­li­selt takis­tada. Kuna tege­mist on ka ini­me­sele oht­liku paelus­siga, vajab see samuti eri­list tähe­le­panu.

Ümarusse ja pealusse esi­neb koer­tel ja kas­si­del üsna sageli ning kuna mõned neist ohus­ta­vad ka ini­mesi, ei pea ilm­selt ussi­tõrje vaja­lik­kust roh­kem rõhu­tama. Lisaks tavalis­tele hügiee­ni­meet­me­tele ja lem­mik­loo­made väl­ja­hei­dete kogu­misele, on väga olu­line teha para­sii­di­tõr­jet. See­tõttu on koera– ja kas­si­oma­ni­kel üks väga lihtne üles­anne: anda oma loo­ma­dele regu­laar­selt ussi­rohtu ning koguda kokku nende väl­ja­hei­ted (väl­ti­maks kesk­konna saas­ta­mist para­sii­tide muna­dega). Ümarusse ja paelusse ei ole põh­just karta, kui te teate, kui­das ennast ja oma lem­mik­loomi nende eest kaitsta.

Koer­tele ja kas­si­dele on ole­mas spet­siaal­selt nende jaoks välja töö­ta­tud ussi­ro­hud ning mõle­male loo­ma­lii­gile on need ravi­mid eri­ne­vad. Alati tuleb ussi­rohtu ostes öelda, kellele see on mõel­dud ja kui palju loom kaa­lub. Enne ussi­rohu manus­ta­mist aga tuleb hoo­li­kalt läbi lugeda pakendi info­leht. Regu­laar­selt ussi­rohtu andes vabas­tame koe­rad ja kas­sid para­sii­ti­dest ning häi­rime samas para­sii­tide pal­ju­ne­mis­tsük­lit nii, et nad ei saaks välis­kesk­konda muna­dega ja vast­se­tega saas­tada.

Autor: Liina Laaneoja, veterinaarparasitoloog

Tutvu kogu lemmiklooma toodete valikuga

FLUBENOL KH SUUKAUDNE PASTA 44MG/1ML 7,5ML N1

FLUBENOL KH SUUKAUDNE PASTA 44MG/1ML 7,5ML N1

Veterinaarravim

Toimeaine / Koostis Flubendazole

11,65 €

Eemaldada üks toode Lisada üks toode

Lisa ostukorvi

FLUBENOL KH SUUKAUDNE PASTA 44MG/1ML 7,5ML N1

FLUBENOL KH SUUKAUDNE PASTA 44MG/1ML 7,5ML N1

Veterinaarravim

Toimeaine / Koostis Flubendazole

11,65 €

Eemaldada üks toode Lisada üks toode

Lisa ostukorvi