Toiduallergia – kuidas ära tunda? - Südameapteek

Toiduallergia on organismi ebatavaline reageerimine mõnele toiduainele. 

Enamasti toimivad toiduained allergeenidena väikelastel, täiskasvanutel on nende osa allergiliste haiguste põhjustajana väiksem. Lapsepõlves alanud allergia mõne toiduaine, eriti kala, pähkli ja muna suhtes võib püsida aga kogu elu. Täiskasvanutel on sagenenud ülitundlikkus soja ja eksootiliste puuviljade suhtes. Toiduallergia nähud võivad tekkida kas kiiresti paari tunniga või aeglaselt 1–3 päevaga.

Mis toiduallergiat põhjustab?

Toiduallergiat põhjustavad toidus sisalduvad valgud, mis on kas loomset või taimset päritolu. Kõige sagedasemad toiduained-allergeenid on muna, piim, nisu, soja, pähklid, maapähklid, kala ja koorikloomad. Asiaate vaevab riisiallergia, ameeriklasi pähklivõiallergia.

Puuviljad ja juurviljad põhjustavad allergianähte tavaliselt vaid toorelt kasutades, keetmisel või küpsetamisel kaotavad allergeenid mõju, v.a pähklid, mandlid, seller.

• Imikueas põhjustavad enam allergiat piim, muna, nisu, oder, riis, kaer, soja, oad, herned, banaanid, kala ja veiseliha
• Mängu- ja koolieas on ühed suuremad allergia põhjustajad pähklid ja mandlid. Allergiat võivad põhjustada ka puuviljad (virsikud, kiivid, õunad jt) ja köögiviljad (paprika, tomat, kartul, seller jt.). Kui allergia avaldub enne kolmandat eluaastat, siis enamikul juhtudel möödub see vanemas eas
• Täiskasvanutel põhjustavad tihti allergiat pähklid ja mandlid ning maitseained (pipar, köömned, kaneel, sinep jt)

Kuidas saada abi?

Toitudest põhjustatud allergia korral tuleb allergoloogi juures kindlaks teha, millise toiduaine suhtes haigustunnused tekivad. Oluline abi võib olla nädala jooksul peetud toidupäevikust, kuhu märgitakse kellaajaliselt söödud toidud, nende kogused, haigussümptomite teke, ravimite kasutamine. Allergoloog võib teha mitmesuguseid teste.

Kui allergiat põhjustav toiduaine on kindlaks tehtud, tuleb seda täielikult vältida kuus kuud kuni aasta. Vältida tuleb ka kõiki seda toiduainet sisaldavaid toite. Toiduallergia põhjustajad on igal toiduallergiat põdejal erinevad.

Enim levinud toiduallergiad

Lehmapiimaallergia tabab kuni 4% lastest ja möödub tavaliselt koolieas. Lehmapiimas on mitmeid valke, allergiat võib põhjustada neist üks või mitu. Lehmapiimaallergia korral tuleb vältida kõiki piima ja piimasaadusi sisaldavaid toiduaineid, näiteks ka võid, kohupiima ja jäätist. Ebameeldivuste vältimiseks tuleks hoolikalt uurida pakendil toodud toiduainete koostist. Lehmapiimaallergia korral on vaja leida teisi asendustoiduaineid, kuigi mõnel juhul piisab ka sellest, kui lehmapiima enne tarbimist kuumutada. Küllalt levinud on ka sojavalgu baasil valmistatud piimaasendajad, kuid umbes 25% lehmapiimaallergia all kannatavaid imikuid ei talu ka sojavalku. Abi võib olla ka kitsepiimast, sest kitsepiima keemiline koostis erineb lehmapiima omast.

Kanamunaallergia algab tavaliselt lastel enne teist eluaastat ja möödub kooliea saabumisel. Suurem osa munas olevatest allergeenidest asub küll munavalges, kuid ka munakollane ja kanaliha võivad põhjustada allergiat. Kanamunaallergia on erinevatel inimestel erineva tugevusega. Nii võivad mõned allergikud süüa keedetud mune, teistel aga tekitab tugevat allergiat ainuüksi viibimine ruumis, kus vahustatakse mune.

Kalaallergia võib tekkida kala söömisest, kala rookimisest või isegi kala praadimisel erituvatest lõhnadest. Allergiat võib tekitada ka linnu- või sealiha söömine, keda on toidetud kalajahuga. Tavalisemad vaevused on nahalööve ja seedekanali häired, millega kaasneb oksendamine, valud, kõhulahtisus. Kalaallergia võib tekitada ka kogu organismi allergia ehk anafülaktilise šoki. Kalaallergia ei möödu vanemas eas.

Puu- ja köögiviljaallergiat tekitavad üldjuhul kuumtöötlemata viljad. Sagedamini põhjustavad allergiat aprikoosid, banaanid, kiivid, õunad, pirnid, virsikud ja eksootilised puuviljad (mango, papaia, tähtvili). Köögiviljadest on ohtlikumad paprika, kaalikas, naeris, porgand, peet, sibul. Ka kaunviljad võivad esile kutsuda allergiat, eriti soja. Kuna sojavalke kasutatakse laialdaselt vorsti- ja pagaritööstuses, peavad sojavalgu suhtes allergilised inimesed olema eriti tähelepanelikud. Sojaõli seevastu ei põhjusta allergiat.

Pähklite ja mandlite tarbimise suurenemisega on kasvanud ka inimeste hulk, kes on nende suhtes allergilised. Maapähklivõi on näiteks USAs põhjustanud isegi mitmeid surmajuhtumeid.

Maitseaineallergial on sageli ristallergia õietolmu- ja lõhnaallergiaga. Maitseainetest põhjustavad allergiat eelkõige karri, ingver, kaneel, pipar, koriander, köömned jt.

Juba ammusest ajast on tuntud meeallergia. Lisaks allergeenidele sisaldab mesi õietolmu. Õietolmuallergia tekitab ristallergiat toiduallergiatega, eriti pähklite ja mandlite allergiaga (80–90%), aga ka puuvilja- ja köögiviljaallergiaga. Ristallergia korral sarnase keemilise ehitusega allergeenid tugevdavad teineteise toimet. Sageli seostub puu- või juurviljaallergia kase õietolmu allergiaga ning maitseaine allergia puju allergiaga.

Toiduallergia tunnused

• Nahk: punetus, sügelus, nõges- või leetrisarnane lööve, allergiline turse ja nahapõletik, ekseem
• Silmad: sügelus, pisaravool, laugude turse, kipitus
• Suu: kipitus kurgus või suulaes, huulte, keele, suulae või kõriturse
• Ülemised hingamisteed: kihelus, aevastamise, vesise eritise või limaskesta turse (nina kinni), hääle kähedus
• Alumised hingamisteed: köha, surumistunne rindkeres, hingeldus, õhupuudus
• Seedetrakt: iiveldus, kõhuvalu, oksendamine, kõhulahtisus, toidust keeldumine
• Südame-vereringesüsteem: südame löögisageduse tõus või langus, šokiseisund, vererõhu langus, pearinglus, surmahirm, teadvuse kadu, peavalu

Toidutalumatus

Toidutalumatus on mittetoksiline reaktsioon toidule, milles inimese immuunsüsteem ei osale. Seda võivad põhjustada:

• toiduainetes sisalduvad konservandid, värvained ja muud lisandid, näiteks juurviljades olevad väetiste ja mürkainete komponendid
• toitudes olevad vasoaktiivsed ained, näiteks histamiin, trüptamiin, türamiin, serotoniin, mida leidub aedmaasikas, ananassis, avokaados, banaanis, heeringas, kohvis, kakaos, tsitrusviljades
• ensüümide puudusest põhjustatud toidu puudulik lõhustamine, millest kõige sagedamini esineb piimasuhkru e laktoosi talumatust

Toiduallergiat välja ravida ei saa

Tuleb vältida toiduaineid, mille suhtes allergianähud tekivad. Küll aga saab leevendada allergiast tekkivaid sümptome. Kasutada võib antihistamiinikume, mis on saadaval nii tilkade, siirupi kui ka tablettidena. Nahalöövetele võib määrida erinevaid sügeluse vastaseid kreeme või salve. Õige ravimi leiad arsti abiga.

Apteegi käsimüügitoodetest sobivad vaseliinõlikreem, mis niisutab ja pehmendab nahka. Samuti võib kasutada vanniõli, mis on mõeldud kuiva, kareda ja ketendava naha hoolduseks ja kaitseks. See vähendab sügelust. Mida madalam on vannitemperatuur, seda suurem on vanniõli sügelust leevendav toime. Allergia korral võib abi olla ka kolmisruse tõmmisest, mida võiks lisada vannivette. Silmadele on erinevaid silmatilku, mis kipitust ja sügelust leevendavad.

Loe lisaks: 

• Kevadine õietolmu allergia  
• Häiritud ainevahetus võib põhjustada ülekaalu
• Eucerin Aquaphor - kreem väga kuivale nahale

Autor: Aime Teder, proviisor