Veekeskustes ja spaades võivad varitseda nakkused, näiteks jalaseened, molluskid ja soolatüükad. Isikliku hügieeni eest hoolt kandes saab palju ära teha ka igaüks.
Jalaseen
Jalaseene tunnused
- Ketendus
- Nahasügelus
- Ebameeldiv lõhn ja liigne higistamine
- Jala kuivus
- Villid
- Kipitus
- Lõhed
Kõige rohkem kardetakse ujulaist saada jalaseent, mis on üks levinumaid nahahaigusi: jalaseene all kannatab umbes 30% elanikkonnast.
Jalaseen: selle kolm vormi
- Varvastevaheline jalaseen algab 4. ja 5. varba vahelt. Nahk on niiske, kahvatu, kortsuline, valkjas. Varvaste vahele ja alla tekivad lõhed, esineb vähene ketendus. Haigestunud piirkond sügeleb, kipitab ja lõhnab halvasti.
- Mokassiinitüüpi jalaseent reedab kerge punetus taldadel, kuivus. Nahk tallal pakseneb, ketendab ägedalt ja lõheneb. Põletik levib kannalt üles ja labajalgade külgpindadele, jalalaba pindmine pool on aga haigusest vaba.
- Villilise jalaseene puhul on tallavõlvil või jalapöial villid, mille sisu hägune või mädane. Villide purunedes tekivad erosioonid, ketendus ja punetus. Tüsistusena võib kaasuda bakteriaalne nakkus koos mädavillidega. Tugeva kratsimise korral võib näha verise sisuga ville.
Jalaseene ravi
Eesti apteegid müüvad mitmeid lokaalseid seenevastaseid ravimeid. Käsimüügis on olemas klotrimasool, terbinafiin ja naftifiin, mis on saadaval nii lahusena kui ka kreemide ja geelidena. Varvastevahelise vormi korral soovitatakse lahust, kreemi või dermgeeli. Lahused võivad lõhenenud nahka ärritada, põhjustades kipitus- ja põletustunnet.
Ravimit kantakse lööbele 1–2 korda päevas 1–4 nädala vältel. Ravimit tuleks määrida kuni 3 cm kaugusele nähtavast koldest ja pärast kliiniliste tunnuste kadumist tuleks ravi jätkata veel ühe nädala vältel. Kui ravikuuri ei viida lõpuni, lööb nakkus mõne aja möödudes uuesti välja. Uuringud on näidanud, et haigus tuleb tagasi umbes 10% juhtudest.
Parema ravitulemuse saab lühiajaliste ravikuuridega. Näiteks terbinafiini sisaldav lahus tekitab nahale ravimkile ja säilitab seetõttu ravimi kontsentratsiooni nahas veel kuni 13 päeva. Mokassiinitüüpi infektsiooni raviks on vaja lisaks seenevastastele kreemidele kasutada ketu eemaldamiseks koorivaid kreeme (näiteks uureaga või salitsüülhappega kreemid). Paranemise soodustamiseks tuleb ravitav nahapiirkond hoida puhas, kahjustatud piirkonda aeg-ajalt pesta ja kuivatada ettevaatlikult ilma nahka hõõrumata.
Kuigi ravitav nahapiirkond võib hakata sügelema, vältige kratsimist, sest sellega võite tekitada nahale uusi kahjustusi või kanda infektsiooni laiali. Jalaseene nakkused levivad inimeselt inimesele ja seetõttu ei tohi teie käterätti ega riideid kasutada keegi peale teie enda. Et kaitsta ennast taasnakatumise eest, peske neid tihti.
Jalaseenest hoidumine
Jalaseene puhul tuleb erilist tähelepanu pöörata ennetavatele abinõudele. Tähtis on osata ennast uute nakatumiste eest kaitsta. Selleks tuleb jalgu iga päev voolava vee all pesta ja nahka hoolikalt kuivatada. Üldkasutatavates ruumides tuleb kanda isiklikke jalanõusid, kasutada antiseptilisi aerosoole ja spetsiaalseid pulbreid, mis imavad ära liigse niiskuse ja omavad ka seenevastast toimet. Igapäevaelus tuleks vältida naha- ja jalatraumasid ning neid õigel ajal ravida. Korralikult väljaravimata nakkus võib viia bakteriaalse nakkuseni või küüneseeneni.
MOLLUSKID
Molluskid on nagu soolatüükadki viiruslik nakkus. Nende levimise mehhanism on sarnane ja tugevasti sarvestunud mollusk võib meenutada tavalist tüügast. Nakkuslik mollusk on iseparanev viirusinfektsioon nahal. Viirus levib puutekontakti teel saastunud esemetelt või basseinides, kus nakkusallikaks peetakse ujumise abivahendeid või saastunud käterätte. Nakkusoht püsib niikaua, kuni püsivad nahal sõlmekesed. Molluski sõlmeke on pärlitaoline, naha värvi või roosakas, tiheda konsistentsiga, 2–5 mm suurune. Küpsest sõlmekesest väljub pigistades valge mass, mis on nakkav. Enamasti esineb molluskeid lastel, haaratud on keha, eriti kaenlaalused ja nägu. Täiskasvanutel on molluskist sagedamini haaratud kubeme- ja suguelundite piirkond, kuna neil levivad molluskid enamasti seksuaalsel teel.
Molluski ravi
Lööve on sügelev, kratsimise tagajärjel võib tekkida bakteriaalne infektsioon, mis vajab paikset antiseptilist ravi. Kõige lihtsam molluskite ravi on käsitsi pigistamine, mis lastel on valulik. Raviks kasutatakse veel krüoteraapiat, laserravi ja paikselt manustatavaid söövitavaid aineid.
Eestis on saadaval kaaliumhüdroksiidii 5% vesilahus, mida kantakse sõlme keskele kuni punetuseni, mis on molluski peatse kadumise tunnuseks. Enamasti võtab paranemine aega 30 päeva. Lahust ei tohi kasutada alla 3-aastastel lastel ja see ei tohi sattuda tervele nahale.
Nakkusohtlikud nahahaigused levivad inimeselt inimesele ja seetõttu ei tohi teie käterätti ega riideid kasutada keegi peale teie enda.
SOOLATÜÜKAD
Soolatüükaid tekitab papilloomviirus, mis levib keskkonnas, kus hügieen on raskendatud, näiteks saunad ja ujulad, või otsese kontakti kaudu, näiteks kui jagatakse ühte käterätikut.
Soolatüükaid on nelja vormi:
- Tavalised soolatüükad. Neid leidub enamasti sõrmedel ja mujal nahal, kus marrasnahk on suhteliselt õhuke. Enamasti on soolatüükad konarliku ebatasase tiheda pinnaga käsnjad moodustised, mille keskosas võib näha musti täpikesi – tromboseerunud väikesi veresooni.
- Peopesade ja taldade soolatüükad. Jalataldadel olevad soolatüükad muutuvad kehasurve tõttu lamedaks ja mosaiikseks. Jalataldade soolatüükad on tihti valusad.
- Lamedad soolatüükad paiknevad enamasti lõual, labakätel, küünar- ja põlvenukkidel. Neid on palju ja need ei kasva väga kõrgeks.
- Niitjad soolatüükad paiknevad enamasti voltides ja õhema nahaga piirkondades, nt silmalaugudel. Nakatumine toimub sekundaarselt, näiteks kui nakatunud sõrmega hõõruda silmi.
Soolatüügaste ravi
Soolatüügaste raviks on kaks meetodit: külmutamine ja kooriva toimega ravimid.
Soolatüügaste eemaldamiseks kasutatakse vedela lämmastikuga külmutamist. Meetod on efektiivne ja kollete taastekke võimalus väike, kuid protseduur on valulik ja võib põhjustada ville. Tihti on seda vaja kasutada mitu korda. Soolatüügaste ravis on oluline kasutada desinfitseerivat ainet kogu ravi vältel.
Söövitavatest vahenditest kasutatakse plaastreid, lahuseid ja kreeme. Nendest tuleb leida endale mugavaim. Hoole tuleb jälgida, et söövitav ravivahend ei satuks tervele nahale. Enne ravimi kasutamist tuleb jalga leotada soojas vees. See pehmendab nahka ja kergendab naha koorumist. Söövitavaid ained ei või kasutada diabeetikud ega inimesed, kellel on halb vereringe.
Loe lisaks:
- Jalaseen – kuidas ennetada ja leevendada?
- 5 sammu lõhenenud kandade raviks
- Suvel vajavad jalad erilist hooldust
- Konnasilma ravi
Autor: Elen Nikker, farmatseut
