Sulge

Logi sisse

Kiireks sisenemiseks

Kui teil on kliendikaart, mis ei ole ID-kaardi põhine siis palume teil digikonto loomiseks pöörduda Südameapteeki.
Menüü
Südameapteek
Üldine
Ravimite võtmise põhitõed

Ravimite võtmise põhitõed

Korrakem üle ravimite võtmise põhitõed

  1. Ravimeid tuleb kasutada nii vähe, kui võimalik, aga nii palju, kui vajalik.
  2. Ravimeid tuleb võtta arsti ettekirjutuse järgi, vastavalt kasutusjuhendile või apteekri soovitusele.
  3. Järgida tuleb ravikuuri: igal ravimil on kindel võtmise aeg, ajavahemik ja kogus.
  4. Ravimitega samal ajal ei tohi tarvitada alkoholi.
  5. Tähelepanu tuleb pöörata ravimi säilitamise nõuetele.

Mõned ravimid omavahel ei sobi!

  • Rögalahtisti ja köhapärssija

    Neid koos võttes röga veeldub, ent kui köhakeskus on pärsitud, siis köharefleksi ei teki ja röga jääb kopsutorusse. Pikaajaliselt neid ravimeid koos võttes võib röga organismis põletikku tekitada. Käsimüügis olevad nn gripiteed TheraFlu NT ja ND sisaldavad köhapärssijat dekstrometorfaani. Nendega koos ei sobi kasutada röga veeldava toimega ravimeid (ACC, Flavamed, Ambroxol, Brontex jt).

  • Söetabletid ja ravimid

    Neid korraga ei võeta, sest süsi seob ravimi oma pinnale ja siis ei saa ravim imenduda.

  • Rauapreparaate

    (Retafer, TotHema) ei võeta koos maohappe neutraliseerijatega ehk antatsiididega. Need sisaldavad magneesiumi, alumiiniumi ja kaltsiumisoolasid ja pidurdavad raua imendumist. Raud ise pidurdab aga näiteks sellise antibiootikumi nagu tetratsükliini imendumist. Nende ravimite võtmisel peab hoidma vähemalt kaks tundi vahet.

  • Mõned retseptiravimid

    Ravimite väljakirjutamisel peab arst arvestama koostoimetega ja õige ravimivalikuga saab ära hoida ravimitevahelisi toimeid. Koos ei tohi võtta näiteks järgmisi ravimeid:

    • Glibenklamiid ja sulfametoksasool. Tekib hüpoglükeemia risk. Tuleb valida teine antibiootikum.
    • Digoksiin ja klaritomütsiin. Tekib digitaalise mürgistuse oht. Tuleb valida teine antibiootikum.
  • Mõned välispidiselt kasutatavad ravimid

    Tänapäeval laialt levinud haavasalv, mis sisaldab polüvidoonjodiidi (Braunovidon), ei sobi kokku ikka veel kasutuses oleva haavapuhastusvahendi vesinikülihapendiga. Nende ainete vahelise reaktsiooni tulemusel pole neil soovitud toimet.

Kroonilisi haigusi põdevate ja eakate patsientide puhul peab ravimikasutamine olema läbi mõeldud. Eakad inimesed, kes põevad mitmeid haigusi, on kõrval- ja koostoimete suhtes eriti tundlikud. Kõrval- ja koostoimete ohtu saab vähendada, kui kasutada väikseimat toimivat annust võimalikult lühikese aja jooksul.

Enne ravimi tarvitamist tuleb alati tutvuda ravimi infolehega või küsida nõu arstilt või apteekrilt!

Milliseid vigu tehakse ravimite võtmisel?

  • Ei peeta kinni ravijuhisest

    Krooniliste haiguste puhul on oluline pidev ja õigeaegne ravimi manustamine. Näiteks vererõhku või kolesteroolitaset langetavat ravimit tuleb võtta iga päev. Antibiootikumiravi ei tohi lõpetada kohe, kui haigusnähud on taandunud, ravikuuri peab tegema lõpuni.

  • Ei jooda piisavalt vett peale

    Allaneelatava ravimi toimet ja selle toime saabumise kiirust mõjutab peale joodava vee kogus. Klaasitäie veega on see maksimaalne, ravim laguneb ja imendub kiirmini. Seega, ühest lonksust veest ei piisa! Puuviljamahlad, siirupid, alkohol, kuum tee või kohv võivad aga ravimi keemilisi omadusi muuta ja nii ei saada oodatavat toimet.

  • Ravimit võetakse omaalgatuslikult liiga palju või liiga vähe

    Annuste suurendamine aga alati toimet ei suurenda. Tõusta võib hoopis ebasoovitavate kõrvaltoimete risk. Kui ravim ei toimi lubatud annustes, siis võib proovida mõne teise toimeainesisaldusega ravimit. Nõutavast väiksemate annustega aga ravim ei toimi ja nii kaob kasutajal usk ravimisse, perearsti ja arstiteadusesse.

Kas võtta ravimit enne või pärast sööki?

Üldkehtivat reeglit ei ole

Üldkehtivat reeglit ei ole: iga konkreetse ravimi või ravimite rühma puhul võib soovitus olla erinev, sest toidul, selle hulgal ja iseloomul, täis või tühjal maol, on erinev mõju allaneelatavale ravimile.

Täis magu pikendab ravimi maos viibimise aega, samas võib vähendada kõrvaltoimete ja mao limaskesta ärrituse riski.

Olenevalt toidu iseloomust võib ravimi imendumine aeglustuda ja väheneda või hoopis kiireneda ja suureneda.

Mõne ravimi võtmine ei sõltu üldse söögiaegadest, mõne puhul on aga tähtis, et ravimit ei hammustataks katki või välditaks mingit kindlat toiduainet.

Mida teha, kui unustasin ravimit võtta?

Kui ravim ununes võtta, siis võetakse see esimesel võimalusel. Samas ei tohi siis võtta topeltannust. Edasi tuleb järgida etteantud ravikuuri.

Kas antibiootikumiga koos peaks alati võtma probiootikumi?

Antibiootikum surub maha haigust tekitavad bakterid, aga samas kahjustab ka soole normaalset mikrofloorat. Probiootikumid aitavad seda jälle kiirelt taastada.

Samas kõikide antibiootikumidega ei ole ilmtingimata vaja probiootikume võtta. Mõnikord soovitatakse probiootikumi võtta alles pärast ravikuuri lõppu.

Probiootikume on soovitav kasutada tugevatoimeliste ja mitmest antibiootikumist kombineeritud ravimite võtmisel ning väga pikaajalise ravikuuri korral, sest need võivad enam kahjustada organismi normaalset mikrofloorat ja seeläbi põhjustada vaevusi (kõhulahtisus, -kinnisus, gaasid, nahakestendus, suu- ja tupelimaskesta normaalse seisundi häirumine). Ka väikelapse mikrofloora on tundlikum ja neile on soovitav lisaks anda probiootikume.

  • Probiootikume ja antibiootikume võetakse enamasti paaritunnise vahega.

Apteegis on probiootikumide valik suur, nii et küsige apteekrilt soovitusi, millist probiootikumi ja millal võtta.

Ravimid ja alkohol

Kuid soovite, et ravikuur oleks kiire, kindel ja tõhus, siis ei tohiks ravimitega koos alkoholi kasutada.

Antibiootikumid, aga ka kõik teised ravimid mõjuvad kõige paremini siis, kui raviaine sisaldus organismis on võimalikult ühtlane terve ravikuuri aja. Seetõttu määrab arst ka kindla ravimi võtmise korra ja seda tuleb võimalikult täpselt jälgida.

Alkohol, aga ka teised ravimid või toit võivad ravimi toimet muuta või vähendada ning loodetud paranemine või oodatav toime ei tule nii kiiresti.

Ravimid ise võivad põhjustada erinevaid kõrvaltoimeid, allergilisi reaktsioone, maksa-, neeru-, vereloome- ja närvisüsteemi kahjustusi või seedetrakti normaalse mikrofloora hävimist. Koos alkoholiga võivad lisaks tekkida sellised ebameeldivad kõrvaltoimed nagu iiveldus, halb enesetunne ja peavalu.

Peale selle läbivad ravimid ja alkohol mõlemad maksa, kus nad lagundatakse.

Ravimeid ja alkoholi koos tarvitades saab maks topeltkoormuse, mis lõpuks võib tekitada maksakahjustuse.

Paljude ravimite lammutumine organismis aeglustub alkoholi toimel ja selle tulemusel võivad tekkida rasked mürgistused, südame-veresoonkonna ja kesknärvisüsteemi häired ning teadvuse kadu.

Haige organism on niigi kurnatud ja alkoholi talumine on kehale lisakoormus. Seega – ühegi ravimiga koos alkoholi ei tarbita!

Absoluutse keelu puhul rõhutab seda arst konkreetset ravimit välja kirjutades ja apteeker teile ravimit üle andes.

Milliste toiduainetega koos ei tohiks ravimeid võtta?

Mõne toiduainega ei saa ravimeid koos kasutada, sest nad muudavad ravimi toimet, seda suurendades, kiirendades või hoopis nullides.

  • Piim ja piimatooted

    Ravimite võtmine koos piima või piimatoodetega võib alandada ravimi efektiivsust. Antibiootikumid doksütsükliin ja tetratsükliin ning rauapreparaadid annavad piimaga inaktiivse ühendi, mille toimel ravitoime väheneb. Sama kehtib ka kilpnäärme ravimi levotüroksiini kohta.

  • Puuviljamahlad: greibi-, apelsini- ja õunamahl

    Need mahlad, eriti aga greibimahl, võivad anda koostoimeid vererõhu ravimitega. Tõestatud koostoime on felodipiini, nifedipiini, amlodipiini ja veel ka teiste toimeainetega. Greibimahl tõstab kiiresti ravimi kontsentratsiooni veres, mistõttu võib vererõhk ennustamatult kiiresti langeda. Patsient võib tunda pearinglust või uimasust. Seevastu vererõhuravimi atenolooli imendumist ta hoopis takistab.

    Puuviljamahlad võivad takistada ka mõne antibiootikumi ja seenevastase ravimi toimet. Soovimatute tagajärgede ärahoidmiseks peab toiduaine ja ravimi võtmise vahele jääma vähemalt paar tundi.

Millised ravimid ei sobi kokku päikesega?

Mitmed seespidiselt ja välispidiselt kasutatavad ravimid võivad tekitada allergilisi reaktsioone.

UV-kiirgus koos ravimiga võib muuta ravimi organismis allergeeniks, mis põhjustab tüüpilisi allergia haigusnähte – lööve, ekseem, punetus, turse, sügelus ja naha suurenenud puutetundlikkus. Reaktsioonid võivad tekkida nii riietega kaetud kui ka katmata alal.

Arst ja apteeker peaks patsienti hoiatama selliste ravimite kasutamise eel.

Seespidiselt kasutatavatest ravimitest võivad fotoallergilist reaktsiooni tekitada näiteks antibiootikumid tetratsükliin, doksütsükliin, sulfatrimetoprim, norfloksatsiin, tsiprofloksatsiin jt. Teistest ravimitest näiteks amiodaroon, amitriptülliin, levomepromasiin.

Välispidistest ehk nahale kantavatest ravimitest näiteks valu vaigistavad ja põletikuvastased salvid-geelid Fastum (ketoprofeen) ja Emox (naprokseen), naha põletikuliste protsesside puhul kasutatav geel Metrosa (metronidasool), akne ravis kasutatav kreem ja geel Differin.

Selliseid ravimeid kasutades peab olema seega ettevaatlik ja ennast kaitsma eriti kevadsuvisel ja keskpäevasel ajal ning ka nn päikesereisidel.

Ravikuuri ajal peab vältima ka solaariume.

UV-kiirgust tuleks vältida veel paar nädalat pärast ravikuuri lõppu.

Sulge

Toote tagasiside