Sulge

Logi sisse

Kiireks sisenemiseks

Kui teil on kliendikaart, mis ei ole ID-kaardi põhine siis palume teil digikonto loomiseks pöörduda Südameapteeki.
Menüü
Südameapteek
Vitamiinid ja mineraalid
Antioksüdandid vabade radikaalide vastu

Antioksüdandid vabade radikaalide vastu

Mis on vabad radikaalid? Mida nad organismile halba teevad, et nende vastu on vaja võidelda? Mis roll on antioksüdantidel? Apteeker selgitab.

antioksüdandid vabade radikaalide vastu

Mis on vabad radikaalid? Mida nad organismile halba teevad, et nende vastu on vaja võidelda? Mis roll on antioksüdantidel? Selles loos püüame nendesse keerulistesse mõistetesse pisut selgust tuua ning anda juhtnööre, kuidas oma organismi tervist kaitsta.

Vabad radikaalid – kuidas need tekivad?

Elusorganismid koosnevad rakkudest, mis on kogu organismi olemise ja talitlemise aluseks.

Iga rakk saab eluks vajaliku energia ja ehituskomponendid ainevahetuse käigus. Ainevahetuse protsessis tekivad oksüdandid ehk vabad radikaalid, mis on olemuselt üliaktiivsed ühendid. Tuntuimad vabad radikaalid on hapnikuradikaalid.

Vabad radikaalid on organismile teatud määral ka vajalikud

Teatud määral on vabade radikaalide teke organismile vajalik, sest see tagab normaalse ainevahetuse ja rakkude talitluse.

Millal muutuvad vabad radikaalid organismile ohtlikuks?

Ent vabad radikaalid muutuvad organismile ohtlikuks siis, kui neid on liiga palju.

Antioksüdandid

Antioksüdandid omakorda on ained, mis pidurdavad ja reguleerivad vabade radikaalide teket.

Organismis, mis on terve, valitseb antioksüdantide ja vabade radikaalide vahel tasakaal.

Vabade radikaalid mõju

Vabade radikaalide rünnaku mõju ei avaldu kohe, vaid alles mõne aja pärast:

  • hävivad rakud,
  • tekivad koekahjustused

ja need toovad kaasa haigused või enneaegse vananemise ilmingud

Loe naha vananemise kohta ka nahaarsti artiklist Nahaarst: Miks nahk vananeb? Mis asi on eksposoom?

Antioksüdantide mõju

Antioksüdandid kaitsevad rakke oksüdantide (ehk vabade radikaalide) rünnaku eest ja kõrvaldavad liigsed.

Seega on antioksüdandid meie organismi eluea, tervise ning rakkude ja DNA kvaliteedi parendamise oluline tegur.

Vabad radikaalid kahjustavad:

  • nahka,
  • südant ja veresoonkonda,
  • silmi,
  • närvisüsteemi,
  • maksa,
  • valgusüsteemi.

Antioksüdandid aitavad:

  • tugevdada immuunsüsteemi,
  • tõsta stressitaluvust,
  • taastada elujõudu,
  • kaitsta silmade tervist ja parandada nägemist,
  • pidurdada vananemist,
  • reguleerida ainevahetust ja kehakaalu ning parandada seedimist,
  • hoida aju töökorras ja vähendada Alzheimeri tõve riski,
  • korrastada südame ja veresoonkonna tööd,
  • alandada veresuhkru ja kolesterooli taset,
  • kaitsta DNA-d kahjustuste eest ja vähendada vähitekke riski.

Tähtsaimad antioksüdandid ja nende allikad

Organism on ise välja arendanud kolm antioksüdantset ensüümi, mis kaitsevad meid 24 tundi päevas terve elu.

Ebatervislike eluviiside ja tasakaalustamata toitumise korral neist aga ei piisa.

  • Suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, halvad toitumisharjumused ja mittetäisväärtuslik toit on pidev ohuallikas.
  • Ohtu kujutavad endast samuti keskkonna reostatus radioaktiivse kiirguse, kemikaalide, raskmetallide ja kantserogeenidega.
  • Ka teatud ravimite suured annused, traumad, põletikud, stress, külmetamine, suur füüsiline koormus (ka sportimisel) põhjustavad liigset oksüdantide teket.

Nii võivad organismis välja kujuneda kestvad muutused, mis sageli aitavad kaasa haiguste tekkele.

Antioksüdante saame juurde toidust, aga ka toidulisanditest, vitamiinidest ja mineraalidest

Tähtsamad antioksüdandid on:

  • C-, A- ja E-vitamiin,
  • karotenoidid,
  • flavonoidid,
  • ubikinoonid,
  • seleen,
  • mangaan
  • tsink.

Nb! Antioksüdandid tugevdavad vastastikku üksteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki üheaegselt.

E-vitamiin kui tuntuim antioksüdant

Tuntuim looduslik antioksüdant on E-vitamiin, mis on tegelikult mitme ühendi koondnimi. E-vitamiin on rasvlahustuv vabade radikaalide vaenlane. Kaitseb rakumembraane, lipiide sisaldavaid kudesid. Toetab seleeni antioksüdatiivset tegevust ja suurendab A-vitamiini mõju.

  • E-vitamiini saab nisuidudest, sojaubadest, taimeõlist, kapsast, pähklitest ja munadest.

A-vitamiin

A-vitamiin ja selle eelühendid taimedes – karotenoidid – on samuti rasvlahustuvad. Karotenoididest tuntuim on beeta-karoteen. Need ühendid tagavad rakkude arengu ja kaitsevad rakke oksüdantide liia eest.

  • A-vitamiini leidub maksas, kalamaksaõlis, porgandites, tumerohelistes ja oranžkollastes puuviljades ja köögiviljades.

Koensüüm Q

Q-vitamiin ehk koensüüm Q ehk ubikinoon on inimorganismis sünteesitav rasvlahustuv ühend, mis on oluline rakuhingamiseks. Eriti vajalik on see intensiivselt töötavatele organitele – südamele, lihastele, maksale, neerudele.

Vaata Q10 tooteid siit

C-vitamiin on antioksüdant, mis kaitseb organismi teisi antioksüdante

C-vitamiin on veeslahustuv antioksüdant. C-vitamiin on antioksüdantide antioksüdant – ta kaitseb organismis teisi antioksüdante, A- ja E-vitamiini oksüdatsiooni eest. Vesikeskkonnas kõrvaldab C-vitamiin oksüdante. Peale selle aitab C-vitamiin taastada organismis E-vitamiini lähtevormi ja toetab sellega ka viimase antioksüdatiivset toimet.

  • C-vitamiini leidub tsitrusviljades, granaatõunas, marjades (astelpaju, karusmari, mustad sõstrad, kibuvitsamarjad, ebaküdoonia, vaarikad, mustikad, jõhvikad, maasikad), rohelistes lehtköögiviljades (spinat, salat), tomatites, lillkapsas, paprikas.

Meeles tuleb pidada, et toidu kuumtöötlemisel C-vitamiin suurel määral laguneb.

Flavonoidid

Flavonoidid, mis on tuntud ka kui P-vitamiin, on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima.

  • Suuremates kogustes leidub neid puu- ja köögiviljades, mis sisaldavad ka palju C-vitamiini, nagu näiteks tsitruselised.

Arvatakse, et neil on antioksüdantseid omadusi, mis kaitsevad maksatoksiinide, kasvajate, viiruste ja mikroobide, allergia ja põletike eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti kapillaare, mille ülesandeks on hapniku ja toitainete transport rakkudeni. Samuti suurendavad nad C-vitamiini toimet.

Flavonoidide alla kuulub ka katehhiin, mida leidub tees.

On koguni väidetud, et rohelises tees sisalduv katehhiin EGCG on vabade radikaalide neutraliseerimises C-vitamiinist umbes 100 korda efektiivsem.

Mangaan

Mangaani on vaja

  • muu hulgas mitmete ensüümide tööks,
  • rasvade ja kolesterooli lagundamise kiirendamiseks,
  • kasvu, vereloome ja endokriinsete näärmete töö mõjutamiseks,
  • närvide ja aju normaalseks toitainetega varustamiseks,
  • side- ja luukoe moodustumise soodustamiseks ja skeleti arenguks,
  • karbamiidi, kilpnäärme- ja suguhormoonide tootmiseks.

Parimateks mangaani allikateks on taimsed toiduained. Nende mangaanisisaldus sõltub pinnasest, millel nad on kasvanud.

Tsink

Tsinki on vaja

  • ligi 100 ensüümi aktiveerimiseks,
  • vereloome protsessi toetamiseks
  • vere stabiilsuse tagamiseks,
  • organismi normaalseks kasvamiseks ja järglaste saamiseks,
  • ka DNA sünteesimiseks,
  • immuunsüsteemi toetamiseks
  • haavade paranemiseks ning paljuks muuks.

Loomsetest toiduainetest omastatakse tsinki paremini kui taimsest toidust.

Soodustamaks tsingi omastamist taimsetest toitudest sööge seda koos väikese koguse loomse toiduga.

  • Parimateks tsingi allikateks on mereannid, liha, täisteratooted, munad, kaunviljad, maks, seemned ja idud.

Seleen

Seleeni on vaja rakkude oksüdatiivse stressi eest kaitsmiseks, immuunsüsteemi tugevdamiseks, kudede elastsuse säilitamiseks ja vananemise aeglustamiseks.

  • Parimateks seleeni allikateks on valgurikkad loomsed toiduained, nagu liha, munad ja kala, seened ja täisteratooted.

Nb! Toiduainete seleenisisaldus oleneb pinnase seleenisisaldusest.

Antioksüdandid tugevdavad vastastikku üksteise toimet, mistõttu on oluline, et organism saaks neid kõiki üheaegselt.

Sulge

Toote tagasiside