Hambaarst selgitab: suuhoolduse vead, mis võivad hammastele kalliks maksma minna

Igemete veritsus, halb hingeõhk ja tundlikud hambad võivad olla märgid tõsistest suuprobleemidest, ent inimesed peavad neid sageli normaalseks nähtuseks. Peamised vaevused saavad alguse just ebapiisavast hügieenist. 

Peamised märgid sellest, et igapäevane suuhoolduse rutiin ei ole piisav, on igemete punetus ja veritsus. “Kahjuks peavad paljud inimesed kerget veritsemist hambapesul normaalseks nähtuseks ning püüavad seda leevendada spetsiaalsete hambapastadega, eirates tegelikku põhjust. Igemete punetus ja veritsus viitavad bakteriaalse katu kogunemisele igemepiirile ning tekkinud igemepõletikule. Kui põletik jääb õigeaegse ravita, võib see edasi areneda parodontiidiks, mis kahjustab hambaid toetavaid kudesid ja võib äärmuslikul juhul lõppeda hammaste kaotusega,” lausus Confido Tallinna hambakliiniku juht ja hambaarst dr Natalja Mozessova. 

Hambaarsti sõnul on oluliseks ohumärgiks ka püsiv halb hingeõhk, eriti kui see ei kao pärast põhjalikku hammaste ja hambavahede puhastamist. Dr Mozessova paneb südamele, et kuigi halba hingeõhku võib põhjustada puudulik hügieen, võib selle taga olla ka suukuivus, suitsetamine või mõni haigus. 

Ka Südameapteegi farmatseut Gea Reitel kinnitab hambaarsti tähelepanekuid, märkides, et apteegist ostetakse hambapastadest enim just veritsevate igemete ja muude igemeprobleemide leevendamiseks mõeldud tooteid. “Kuigi on tervitatav, et inimesed konkreetsest murest lähtudes suuhoolduse tooteid soetavad, ei tohiks tagajärgede leevendamise korral unustada põhjalikku ennetustööd suutervise hoidmiseks,” lausus Reitel. 

Hambapesu peaks kestma vähemalt kaks minutit

Tüüpilised vead suuhoolduses on dr Mozessova sõnul seotud just hambapesuga. „Hambaid tuleks pesta kaks korda päevas: hommikul pärast ärkamist, eelistatavalt enne hommikusööki, ning õhtul vahetult enne magamaminekut. Mõlemal korral peaks hambapesu kestma vähemalt kaks minutit, et jõuaks puhastada kõik hambapinnad põhjalikult. Kui süüa või juua midagi happelist, näiteks tsitrusvilju või mahla, tuleks enne hammaste harjamist oodata umbes tund aega, sest hape muudab hambaemaili ajutiselt tundlikumaks,” kirjeldas hambaarst.

Ta lisas, et  hambaid pestakse sageli liiga lühikest aega, jäetakse tähelepanuta raskesti ligipääsetavad kohad või harjatakse liiga tugevalt. “Oluline on kasutada pehmet hambaharja ja fluoriidi sisaldavat hambapastat. Pärast pesemist tuleks liigne hambapasta välja sülitada, kuid vältida kohest veega loputamist, et fluoriid saaks hammastele kauem mõjuda,“ ütles dr Mozessova. 

Ka hambavahesid tuleb hambaarsti sõnutsi puhastada iga päev, kasutades selleks hambaniiti või sobiva suurusega hambavaheharja. “Õige vahendi valimisel ja kasutusvõtte õppimisel saab abi hambaarstilt või suuhügienistilt. Hambavahede regulaarne puhastamine aitab eemaldada sinna kogunenud hambakattu ning toetab igemete ja hammaste tervist. Igapäevane suuhooldus peaks seega koosnema nii hammaste harjamisest kui ka hambavahede puhastamisest,” kinnitas hambaarst. 

Südameapteegi farmatseut Gea Reitel tõi välja, et teadlikkus hambavahede puhastamise olulisusest on kasvavas trendis ning inimesed pöörduvad üha enam apteeki, et hambavahede puhastamise tooteid soetada. Tema hinnagul võiks inimesel olla olemas nii tavaline kui ka elektriline hambahari. “Elektrilisele hambaharjale üle minemist võiks kindlasti kaaluda siis, kui katueemaldus tavalise hambaharjaga ei ole olnud piisav. Sellest annavad üldjuhul märku hambaarstid ja suuhügienistid. Lisaks on apteegis saadaval näiteks hambakattu ja ebapiisavalt puhastatud pindasid esiletoovad närimistabletid. Hambaharja vahetusele võiks mõelda ka juhtudele, kui on sagenenud hambaarsti külastused kas hambaaukude parandamiseks või teistel põhjustel,” kirjeldas Reitel. 

Sage näksimine, suitsetamine ja veipimine on suutervisele kahjulikud

Oma roll suuprobleemide tekkes on ka igapäevastel harjumustel. Hambaarst Natalja Mozessova rõhutas, et hammaste tervist mõjutavad suuresti just igapäevased toitumis- ja hügieeniharjumused: “Sage näksimine ja suhkrurikaste jookide tarbimine toidukordade vahel suurendavad hammaste kahjustumise riski. Ekslik on arvata, et looduslik suhkur on hammastele ohutu, sest näiteks kuivatatud puuviljad võivad olla kleepuvad ja jääda pikaks ajaks hammaste külge. Seetõttu tasub söögikordade vahele jätta kaks kuni kolm tundi ning eelistada joogiks vett.”

Samuti mõjutavad suutervist suitsetamine ja veipimine. “Suitsetamine soodustab halva hingeõhu tekkimist, suurendab igemehaiguste riski ja aeglustab kudede paranemist, mistõttu võib see halvendada ka igemeravi tulemusi. Veipimine võib omakorda muuta suu bakterikooslust ning mõjutada igemete tervist. Kuigi veipimise pikaajaliste mõjude hindamiseks on vaja täiendavaid uuringuid, ei saa seda pidada suutervisele ohutuks. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu oma harjumustele ja nende võimalikule mõjule hammastele ning igemetele,” pani hambaarst kõigile südamele. 

Ta soovitas hambaarsti juures kontrollis käia regulaarselt, kuid kindlasti pöörduda ka hammaste tundlikkuse, valu, igemete taandumise ja välimuse muutumise, hammaste liikuvuse ning uute vahede tekkimise korral, mis viitavad juba spetsiifilist ravi vajavale probleemile. Apteegist saab  abi igapäevaste suuhooldustoodete valimisel ja erinevate suuprobleemide leevendamisel. 

Apteeker saab aidata leida sobivaid tooteid suukuivuse, suuhaavandite või tundlike hammaste korral ning soovitada vahendeid hammaste, breketite ja proteeside hooldamiseks. Samuti saab nõu ja abi  pärast kirurgilisi protseduure taastumisel ja suu tervisega seotud probleemide ennetamisel. “Apteegitooted võivad aidata sümptomeid leevendada, kuid ei asenda hambaarsti läbivaatust ega vajalikku ravi. Suutervise hoidmisel on võrdselt olulised nii regulaarsed hambaarsti külastused kui ka igapäevane õigete ja sobivate suuhügieenitoodete kasutamine,” ütles Gea Reitel lõpetuseks. 

Kaasaegne hambaravi kogu perele