Tervisenõuanded

Südamehaigused on üks peamiseid suremuse põhjustajaid nii Eestis kui mujal maailmas. On teada, et risk südamehaiguste tekkeks kasvab vanusega. Südamehaigused ei puuduta aga ainult vanemaealisi, vaid järjest enam ka noori. Millele võiks südametervise hoidmiseks tähelepanu pöörata juba noores eas, kirjeldab Südameapteegi proviisor Iti-Ingris Sei.

Inimeste uus elustiil seoses viirusest tingitud piirangutega sobib väga hästi puukide vajadustega. Erakordselt palju inimesi ja loomi liigub looduses ja parkides. Kodukontorid on loodusele lähemal ning oma linnalähedastes kodudes veedetakse palju aega.

Ilusad ilmad on käes ja kutsuvad õue. Kõik teavad, et liikumine on kasulik, kuid vahel võib ootamatu koormus tuua kaasa liigeste valu või turse. Mida teha, et liigeste probleeme ennetada ja leevendada?Südameapteegi proviisor Külli Teder annab nõu.

Südamekuul räägime palju südame tervisest, mille hoidmisel on oluline jälgida ka vererõhunäitajaid. Kuid mis see vererõhk üldse on ja mis juhtub kehas kui vererõhk on kõrge või madal? Südameapteegi proviisor Ave Niidu annab ülevaate.

Tupeseen ehk kandidoos on haigus mida iseloomustab pärmseene Candida tüvede põhjustatud põletik tupes. Kõige levinum tupeseene põhjustaja on Candida albicans.

Krooniline stress on meie kehale ja tervisele väga kahjulik, mõjutades muuhulgas ka südame-veresoonkonnahaiguste tekkimist. Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova kirjeldab, kuidas pikaajaline stress meid mõjutab ning mida teha, et kahjulikku mõju vähendada.

Koroonaviiruse peamised sümptomid on palavik, köha ja hingamisraskus või õhupuudus. Mida saab teha nende haigussümptomite korral ning millele tuleb erilist tähelepanu pöörata?

Naha loomulik vananemine hakkab umbes 25. eluaasta paiku mõjutama seda, milline nahk välja näeb ja tundub. Tavaliselt tekivad esmalt peened kurrud ja seejärel kortsud. Aja jooksul ilmnevad sellised vananemismärgid nagu vormikuse vähenemine ja elastsuse kadu. Nahk muutub lõdvemaks, jume tuhmimaks ja kortsud sügavamaks.

Inimese mikrofloora (mikrobioota) koosneb miljarditest mikroorganismidest ning iga inimesel on see unikaalse koostisega. Umbes kolmandik mikrofloorast on kõikidel inimestel sarnane, 2/3 on aga individuaalne. Kõige enam mikroorganisme esineb soolestikus (peamiselt jämesooles), aga ka nahal, limaskestadel, nina- ja suuõõnes, hingamis- ja kuse-suguteedes ning rasu- ja higinäärmetes.

Südameapteegi farmatseut Ethel Jamnes selgitab, mille poolest erineb apteegikosmeetika tavakosmeetikast, ning kes ja millistel juhtudel seda eelistada võiks.