Aasta apteekrid: kõige suurem rõõm on teadmine, et saad inimesi aidata

Eestis töötab üle 1500 apteekri, kelle igapäevane töö on palju enamat kui ravimite väljastamine. Apteekrid aitavad inimestel ravimeid õigesti ja ohutult kasutada, annavad nõu tervisemurede korral ning toetavad haiguste ennetamist.

Sageli on just apteeker esimene tervishoiutöötaja, kelle poole inimene oma murega pöördub.

6. oktoobril toimus Tallinnas Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) tänuüritus, kus tunnustati ülemaailmse apteekrite päeva puhul kuut silmapaistvat Eesti apteekrit. Tunnustuse pälvisid apteekrid, kes on oma pühendumuse, professionaalsuse ja erialase aktiivsusega andnud olulise panuse Eesti apteegiteenuse arengusse.

Kuue tunnustatud apteekri seas olid ka kaks Südameapteegi proviisorit – Saare Selveri Südameapteegi proviisor-juhataja Merle Meola ja Kose Südameapteegi proviisor Ene Jõgisoo.

Aastakümnete pikkune kogemus ja armastus oma töö vastu

Ene Jõgisoo on töötanud Kose apteegis juba 43 aastat. Selle aja jooksul on ta saanud nõu ja abiga toetada lausa viit põlvkonda inimesi. Tema sõnul teevad töö eriliseks nii toredad kolleegid kui ka patsiendid, kelle tänulikkus annab igasse päeva rõõmu.

„Mulle meeldib minu töö ja muidugi ka minu väga toredad kolleegid. Eriti rõõmustab see, kui patsiendid tulevad tagasi ja ütlevad, et soovitatud ravim aitas väga hästi. Olen töötanud samas apteegis juba 43 aastat ning saanud selle aja jooksul aidata lausa viit põlvkonda abivajajaid. See on väga vahva tunne!“ räägib Ene.

Merle Meola on apteekrina töötanud üle 20 aasta ning juhtinud Saare Selveri Südameapteeki alates selle avamisest 2015. aastal. Tema puhul tõstis EPAL esile tugevat ravimialast kompetentsi, patsiendikeskset lähenemist ning panust inimeste terviseteadlikkuse suurendamisse.

Lisaks igapäevasele apteegitööle jagab Merle oma teadmisi tervise- ja ravimiteemadel ka avalikkusega ning peab oluliseks noorte apteekrite juhendamist. Tema juhitud Saare Selveri Südameapteek pälvis 2023. aastal apteegiteenuse kvaliteedihindamisel Apteegi Oskari.

Merle sõnul ei ole apteekritöö aastatega sugugi üksluiseks muutunud.

„Kuigi olen apteekrina töötanud juba üle 20 aasta, pakub minu töö iga päev uusi väljakutseid. Pidevalt uuenev info hoiab vaimu erksana. Tunnen, et teen tööd, millel on missioon ja väärtus. Mulle meeldib vahetu suhtlus inimestega ja teadmine, et saan iga päev kedagi päriselt aidata,“ ütleb Merle.

Kõige rohkem valmistab talle rõõmu see, kui inimene tuleb apteeki tagasi ja annab teada, et saadud nõuannetest oli tõepoolest abi.

Apteegis jagub ka muhedaid hetki

Aastakümnete jooksul koguneb apteekritel rohkelt meeldejäävaid kohtumisi ja lõbusaid seiku. Mõnikord tuleb sobiva ravimi leidmiseks teha lausa väikest detektiivitööd.

„Ikka juhtub, et patsient tuleb ja ütleb: need väikesed valged tabletid aitasid väga hästi, sooviksin neid veel! Siis tuleb alustada pikemat vestlust, et välja uurida, millise ravimiga oli tegemist. Tavaliselt jõuame ikka jälile,“ meenutab Ene.

Ka Merlele on meelde jäänud üks ootamatu küsimus, mis pani teda ravimite toimimist hoopis teise nurga alt selgitama. „Kord imestas üks peavaluga patsient, mida see tablett kõhus teeb, kui hoopis pea valutab, ning küsis, kas midagi võiks hoopis pea peale määrida,“ meenutab Merle.

Sellised olukorrad näitavad, kui oluline on apteekri oskus keerulisi ravimiteemalisi küsimusi lihtsalt ja arusaadavalt selgitada. Ükski küsimus ei ole liiga väike või ebaoluline, kui see aitab inimesel oma tervise eest paremini hoolitseda.

Apteekritöö on aastatega palju muutunud ning uusi arenguid on oodata ka tulevikus

Ene, kes on oma pika karjääri jooksul näinud arvukalt muutusi, suhtub tulevikku rahulikult ja optimistlikult. „Ma ei ole suur muretseja ega leia, et midagi oleks vaja väga muuta. Muutused tulevad nagunii ning tuleb olla tubli ja püüda nendega kaasas käia. Nende aastatega on muutusi olnud oi-oi kui palju!“ ütleb ta.

Merle näeb aga võimalust rakendada apteekrite teadmisi ja oskusi senisest veelgi laiemalt. Tema sõnul kulub praegu apteekritel palju aega näiteks tarneraskuste tõttu ravimite otsimisele, kuid apteekrid saaksid anda suurema panuse ka haiguste ennetamisse ja patsientide järjepidevasse nõustamisse.

„Saaksime veelgi enam panustada krooniliste haigustega inimeste nõustamisse, ravijärgimuse toetamisse, tervislike eluviiside edendamisse ja vaktsineerimisse. Usun, et tulevikus kasvab apteekrite roll esmatasandi tervishoius veelgi,“ arvab Merle.

Ka Eesti Proviisorapteekide Liit on rõhutanud, et apteekrite teadmisi ja pädevust võiks tervishoius senisest rohkem kasutada. Mitmes riigis saavad apteekrid juba ise vaktsineerida, retsepte pikendada ja ravimiskeeme hinnata. Eestis pakutakse apteekides küll mitmeid terviseteenuseid, kuid näiteks vaktsiinisüsti apteekritel endil praegu teha ei ole lubatud.

Kõige olulisem on inimene

Kuigi Ene ja Merle töökogemus ning igapäevased väljakutsed on erinevad, ühendab neid siiras soov inimesi aidata.

Olgu seljataga 20 või 43 tööaastat, kõige suuremat rõõmu pakuvad ikka need hetked, mil inimene lahkub apteegist kindlama tundega või tuleb hiljem tagasi, et öelda lihtne „aitäh“. Mõlemad apteekrid leiavad, et just inimeste usaldus, tänulikkus ja teadmine, et sinu tööst on päriselt abi, annavad apteekritööle selle erilise tähenduse.