Sügis on käes ja see tähendab, et veedame taas rohkem aega siseruumides - koolipingis ja kontorilaua taga. Ekraanid ning küttest tulenev kuiv õhk aga kurnavad silmi ja nägemist.
“Alanud kütteperiood ja sageli üle 6–8 tunni ulatuv ekraaniaeg võib silmadele põhjustada koormust. Kuiv õhk ja pidev fookus ekraanil kurnavad nägemist, muutes silmad kuivaks ja vastuvõtlikumaks nii väsimusele kui ka sügisestele infektsioonidele,” lausus Südameapteegi proviisor Martin Kiik.
Vajad nõu? Südameapteegi proviisorid aitavad leida sobiva lahenduse. Küsi nõu lähimas apteegis või helista tasuta nõuandeliinile 605 7171.
Pika ekraaniaja või kuiva õhu tõttu võib tekkida ka kuiva silma sündroom.
“Kuiva silma sündroom on ebamugav seisund, mis tekib siis, kui pisarate kogus on ebapiisav või need aurustuvad silma pinnalt liiga kiiresti. See häirib silma optilist võimekust ja jätab õrna pinna kaitseta. Sageli kirjeldavad inimesed seda kui n-ö "liivatera tunnet" silmas, millega kaasneb kipitus, punetus ja nägemise hetkeline ähmastumine,” kirjeldas proviisor.
Ta tõi välja, et huvitaval kombel võib kuiv silm väljenduda ka paradoksaalses pisaravoolus.
“See on organismi katse ennast ise niisutada, kuigi tegelik probleem peitub pisarakile kvaliteedis, mis ei suuda silma pinda piisavalt kaitsta. Protsessi kiirendavad siseruumide kuiv õhk ja vähene pilgutamine ekraaniga töötades, mis jätab silma vajaliku loomuliku niisutuseta,” lausus Martin Kiik.
20-20 reegel
Kiik rõhutas, et silmade säästmine algab teadlikest harjumustest ja õigest keskkonnast.
“Selleks, et silmi hoida, võiks kasutada 20-20 reeglit ehk iga 20 minuti järel ekraaniga töös teha 20-sekundiline paus ja vaadata kaugusesse. Lisaks planeerige iga paari tunni tagant pikem, vähemalt viieminutiline puhkepaus, et lasta silmalihastel täielikult lõdvestuda. Kui toas on õhk kütteperioodi tõttu liiga kuiv, võib kasutusele võtta ka õhuniisutaja, mis lisaks silmadele aitab niisutada ka hingamisteid,” ütles Kiik.
Proviisor tõi üllatava faktina välja, et nii nagu peab puhastama ka teisi kohti oma kehal, ei tea paljud, et silmade puhastamine on kriitiline osa igapäevasest hügieenist.
“Silmade puhastamine aitab ennetada ka nakkuseid. Selleks kasutage puhast ja niisket vatipadjakest liigutades seda suunaga sisenurga ehk nina poole. Selline tehnika eemaldab tõhusalt kogunenud tolmu ja bakterid,”
Kiik pani südamele, et erilist tähelepanu peavad puhtusele pöörama kontaktläätsede kandjad, kuna neil on mustuse ja bakterite tekitatud infektsioonide oht kordades suurem.
“Kui aga hügieenist ja harjumuste muutusest jääb väheks, on apteekidest võimalik soetada erinevaid silmapreparaate vastavalt vaevuste raskusastmele,” tõi apteeker välja.
- Niisutavad silmatilgad ehk kunstpisarad: on veepõhised ja sobivad kergete vaevuste leevendamiseks tööpäeva vältel, pakkudes kiiret abi ekraaniväsimuse ja silmakipituse korral.
- Emulsioonid (lipiididega): sisaldavad õlikomponente, mis taastavad pisarakile lipiidkihi ja takistavad pisarate aurustumist. Sobivad kuivade silmade puhul kütteperioodil või tuulise ilmaga.
- Geelid ja salvid: kõige paksema ja rasvasema konsistentsiga vahendid, mida on soovitatav kasutada öösel sügavaks niisutuseks. Kuna need tekitavad ajutist nägemise hägusust, ei sobi need päevaseks tööks ega autojuhtimiseks.
“Silmapreparaatide puhul on oluline jälgida säilivusaega pärast avamist, mis võib varieeruda paarist kuust kuni aastani. Aegunud tooted võivad põhjustada infektsiooni, seega on äärmiselt oluline seda jälgida,” toonitas Südameapteegi proviisor.
Silmad vajavad toetust ka seestpoolt
Apteeker selgitas, et teatud toitained ja antioksüdandid toimivad silma struktuuridele justkui kaitsekilbina.
“Taimsed pigmendid luteiin ja seaksantiin koonduvad silma kollatähni, kaitstes seda kahjuliku UV-kiirguse ja kollatähni kärbumise eest. Oomega-3-rasvhapped on samas asendamatud võrkkesta tervise hoidmiseks ning A-vitamiin aitab hoida limaskesti niiskena ja kaitstuna bakterite eest,” kirjeldas Kiik
Apteeker tõi välja veel C- ja E-vitamiinid, mis lisaks kapillaaride seinte tugevdamisele aitavad takistada kae ehk katarakti moodustumist. Koostoimes tsingi ja seleeniga parandavad need silmade vereringet ja võitlevad oksüdatiivse stressiga. Samuti toetab mustikaekstrakt nägemisteravust hämaras ja tugevdab veresooni. Kuigi vitamiinid on pikaajaliselt silmade tervise jaoks olulised, on need siiski toetavad ega asenda regulaarseid puhkepause,” nentis proviisor.
Kuigi mitmeid kergemaid probleeme silmadega saab edukalt kontrolli all hoida apteegitoodetega, on olukordi, kus tuleb pöörduda arsti poole.
“Ohumärkideks on tugev valu silmas, valguskartus või märgatav nägemise langus. Samuti on murettekitav, kui silm on tugevalt punetav vaid ühel poolel või kui silmast eraldub mädast eritist. Need sümptomid viitavad tõsisemale põletikule või seisundile, mis vajab spetsiifilist ravi,” julgustas Martin Kiik tõsise mure puhul arsti poole pöörduda.
