Mähkmelööbe tekkimise põhjused, ennetamine ja ravi

Mähkmelööve on sageli esinev nähtus hella nahaga vastsündinutel ning seda võib esineda kogu mähkmete kandmise perioodi jooksul. Imikute nahk on üldiselt väga õrn ning seda võib ärritada juba üksnes mähkme kandmine.

Küll aga on veel mitmeid põhjuseid, miks mähkmelööve võib tekkida või mis võib seda soodustada:

• Peamine probleemi allikas on beebi naha kokkupuude uriini ja väljaheitega. Eriti tõenäoline on ärrituse tekkimine pikaajalisel kokkupuutel, seetõttu on tähtis mähkmeid vastavalt vajadusele vahetada. Vastsündinutel võib see tähendada 10-12 mähkmevahtust päevas. Hiljem väheneb see vajadus 6-8 korrale.
• Õrnema või probleemse nahaga lastel (nt ekseemi või atoopilise dermatiidi korral) on mähkmelööbe tekkimine tõenäolisem.
• Muutused toidusedelis - nt rinnapiimalt tahkele toidule või rinnapiima asendajale üle minek, esmakordne lehmapiima maitsmine.
• Hammaste tulekul ja haiguste korral. Sellisel juhul võib väljaheide olla vedelam või esineda lausa kõhulahtisus, mis ärritab rohkem lapse õrna nahka. Samuti võib kõhulahtisust põhjustada mõningate haiguste korral tehtav aintibiootikumi kuur. Antibiootikumiga suureneb ka oht pärmseene vohamisele, mis võib mähkmelööbe teha raskekujulisemaks ning vajab veel eraldi ravi.

Mähkmelöövet võib olla kolme tüüpi:

• Kõige tavalisem on harilik mähkmelööve, mille korral on mähkmega kokkupuutes olev nahk ärritunud, punetav ning võib esineda punaseid täppe. Punetav nahk võib ka katsudes kuum tunduda. Tavaliselt ei ole voldivahed ärritusest haaratud ning lööve kaob sobiva ravi korral paari päevaga või isegi üleöö.
• Kui tegemist on seennakkusega mähkmelööbega, siis tavaliselt on ärritusega haaratud juba ka voldivahed ning võib esineda suguelundite turset. Raviks tuleks kontakteeruda arstiga.
• Kolmandal juhul võib mähkmelööbega kaasneda bakteriaalne infektsioon. Sellisel juhul võivad nahal esineda punnid või villid ning kaasneda võib ka palavik. Kindlasti tuleks ravi jaoks ühendust võtta arstiga.

Mähkmelöövet on kõige parem ennetada kasutades õige suurusega mähkmeid, et need ei hõõruks ega pigistaks lapse mähkmepiirkonda, mähkmeid tuleks vahetada tihti, mähkmepiirkond tuleks korralikult puhastada (eelistatult veega) ning õrnalt kuivatada. Lapse nahale võiks teha õhuvanne ning vajadusel kasutada juba ärrituse ennetamiseks kreeme, mis on vetthülgavad ning tekitavad beebi nahale kaitsekihi nahka hooldades ja niisutades. Eelistada siis just nii-öelda rasvasemaid kaitsekreeme.

Kui lööve on juba tekkinud, siis tuleks rakendada samu abinõusid, mis ennetamiselgi. Lisaks võiks kasutada kaitsekreemi tihedamini ning kindlasti ööseks, kui mähet vahetatakse harvemini. Nii ennetamiseks, kuid eriti juba tekkinud lööbega võiks eelistada kreeme/salve, mis lisaks vetthülgavale baasile sisaldavad ka nahka taastavaid aineid, näiteks tsinkoksiidi. Üks selliseid kreeme on näiteks Sudocrem, milles on nahka rahustav ja kaitsev tsinkoksiid, kreemi jahutav efekt leevendab ärritusest tingitud valulikkust ning vetthülgavad ained tekitavad kaitsekihi ärritajate vastu. Selliste kreemide puhul piisab juba õhukesest kihist, et pakkuda beebile leevendust ning saavutada naha paranemine. Kasutada tuleks naha taastumiseni ning edaspidi vastavalt vajadusele ka ennetamiseks.

Kui lööve lapse nahal ei möödu, taandu või süveneb võiks kindlasti konsulteerida arstiga. Samuti peaks arstiga konsulteerima kui lööve on tihti esinev või tundub olevat seotud teiste naha probleemidega.