Melatoniin - millega on tegu ja millal sellest abi on?

Hea uni mõjutab meie meeleolu, välimust ja üldist heaolu. Pole siis ime, et melatoniinist on saanud üks populaarsemaid abivahendeid uneprobleemide tekkel. Aga mis melatoniin täpselt on ja kuidas seda targalt kasutada?

Mis on melatoniin?

Melatoniin on hormoon, mida keha toodab pimeduse saabudes.

Melatoniinist võib abi olla siis, kui:

• uni kipub liiga hiliseks jääma,
• oled ajavööndit vahetanud,
• elurütm on stressi või töö tõttu sassi läinud.

Kui palju melatoniini võtta?

Tavaliselt kasutatakse 1–3 mg umbes 30 minutit enne magamaminekut. Mõned inimesed kasutavad 5 mg, kuid suurem kogus ei anna tingimata paremat und – pigem võib suurendada kõrvaltoimeid. Lastele ei tasu melatoniini anda omal käel, vaid ainult spetsialisti soovitusel.

Kui kaua melatoniini tarvitada?

Lühiajaliselt on melatoniin üldiselt hästi talutav ja sobib ajutiste une­murede korral. Pikaajalisel kasutamisel tasub:

• võtta melatoniini pigem vajaduspõhiselt,
• teha aeg-ajalt pause,
• pöörduda arsti poole, kui uneprobleem püsib.

Millised melatoniinipreparaadid olemas on ja kuidas valida?

Apteegis on melatoniinivalik lai, kuid otsustamiseks tasub lähtuda mõnest lihtsast põhimõttest.

Vabastamise kiirus

• Kiire vabanemisega melatoniin sobib neile, kelle mureks on uinumine.
• Aeglaselt vabanemisega melatoniin aga neile, kes kipuvad öösel ärkama või liiga vara üles tõusma.

Vorm ja mugavus

• Tabletid ja kapslid on kõige levinumad.
• Keele alla pandavad tabletid ning spreid/tilgad toimivad pisut kiiremini ja võimaldavad väiksemaid annuseid.

Levinumad lisandid
Melatoniinile lisatakse sageli rahustavaid taimi või mineraalaineid:

• sidrunmeliss ja palderjan (pingelangus, rahunemine),
• L-teaniin (stressi leevendamine),
• magneesium (lõõgastus ja lihaspingete vähendamine).

Kui kasutad melatoniini esmakordselt või võtad mitu ravimit, on mõistlik eelistada esialgu puhtaid melatoniinitooteid.

Võimalikud kõrvaltoimed

Enamik inimesi talub melatoniini hästi, kuid vahel võivad esineda:

• kerge uimasus järgmisel päeval,
• pearinglus (sageli liiga suure annuse tõttu),
• peavalu,
• elavamad unenäod.

Sageli piisab kõrvaltoimete vähendamiseks annuse alandamisest.

Kas melatoniin tekitab sõltuvust?

Melatoniin ei tekita füüsilist sõltuvust ning selle kasutamise võib lõpetada järsku. Mõnel inimesel võib aga kujuneda harjumuslik „psühholoogiline sõltuvus“, kui tundub, et ilma tabletita ei tule und – see on pigem mõtteviisi küsimus.

Millal melatoniini mitte võtta?

Melatoniin ei pruugi sobida kõigile. Eriti ettevaatlik tasub olla:

• autoimmuunhaiguste,
• epilepsia,
• raske depressiooni või bipolaarse häire,
• verevedeldajate kasutamise,
• diabeedi,
• maksahaiguse korral ning pärast organisiirdamist.
• Raseduse ja imetamise ajal soovitatakse melatoniini võtta vaid arsti juhisel.

Südameapteegi farmatseut Maarja Haugas.