Miks on D-vitamiin oluline?

Mis on D-vitamiin ja tema ülesanded organismis? Kust meie keha D-vitamiini saab? Loe lähemalt artiklist.

Mis on D-vitamiin ja tema ülesanded organismis?

D-vitamiin kuulub rasvlahustuvate vitamiinide hulka, inimorganismis toimib ta hormoonina.
D-vitamiini keskne roll meie kehas on kaltsiumi ja fosfori ainevahetuse regulatsioon. Sellest sõltub luukoe normaalne areng. Teada on, et D-vitamiin mõjutab verehüübimist, lihastööd, närvikoe talitlust, immuunsust. On leitud seoseid vähi, südame-veresoonkonnahaiguste, diabeedi, autoimmuunhaiguste, depressiooni tekkeriski tõusuga ja madala D-vitamiini tasemega organismis.

Kust meie keha D-vitamiini saab?

D-vitamiini me saame erinevatest allikatest: päikeselt, toidust ja toidulisanditest.

• Peamiseks allikaks on päike. UVB-kiirguse toimel sünteesitakse D-vitamiini nahas. Kuigi sobivat kogust D-vitamiini päikeselt ei ole nii lihtne saada. Seda mõjutavad mitmed tegurid: aastaaeg, laiuskraad, päikese langemisnurk maale, kõrgus merepinnast, õhusaaste ja pilvisus, päikesekaitsefaktoreid sisaldavad kreemid, vanus, kehakaal, riietus, melaniini kogus nahas.
• Parimad toidud mis sisaldavad D-vitamiini on rasvased kalad (lõhe, makrell, sardiinid, angerjas, heeringas), munad, maks, D-vitamiiniga rikastatud piimatooted.
• Toidulisandite hulgast on D-vitamiin saadaval mitmel kujul: õlikapslitena, närimistablettidena, tilkade ja suupihustina. Preparaadi valikul peamine, mida silmas
  pidada, on D-vitamiini kontsentratsioon ja ravimvormi mugavus.

Miks tuleks D-vitamiini juurde võtta ka suvel?

D-vitamiini sünteesiks peab inimene iga päev teatud aja katmata nahaga õues viibima. Sünteesi ei toimu talvekuudel, varakevadel ja hilissügisel. D-vitamiini sünteesi jaoks piisav UVB-kiirguse kogus on Eestis saadaval mai keskpaigast kuni septembri alguseni ning ka siis sõltub see päikesekiirguse langemisnurgast maapinnale. Kõige pikem aeg D-vitamiini sünteesiks, umbes 5 tundi, on jaanipäeval, millest edasi väheneb see aeg iga päevaga umbes neli ja pool minutit. Seega ei pruugi kuumal suveõhtul sünteesi toimuda, kuigi päike tundub endiselt soe.

Kõige lihtsam viis päikese mõjul D-vitamiini sünteesi kontrollimiseks, on vaadata enda päikesevarju - kui vari on sama pikk või lühem inimese pikkusest, jõuab arvestatav kogus UVB-kiirgust D-vitamiini sünteesimiseks. Kui vari on pikem, siis sünteesi ei toimu.

Kellel on suurem oht jääda D-vitamiini puudusesse?

Risk D-vitamiini puuduseks tõuseb:

• vanemaealistel inimestel;
• ülekaalulistel;
• tumedanahalistel;
• inimestel kes ei tarbi kala ja piimatooteid või ei liigu piisavalt palju väljas, et päikest saada;
• rasedatel ja imetavatel emadel;
• Krooniliste haigustega inimestel (nt Crohni tõbi, tsüstiline fibroos jm) võib D-vitamiini omastamine olla häiritud.

D-vitamiini puuduse sümptomid

• D-vitamiini puudusele viitavad pidev väsimus ja sage haigestumine.
• Raskekujulise puuduse korral võib tekkida lihasnõrkus, luude pehmenemine ehk osteomalaatsia, luude hõrenemine ehk osteoporoos, luumurrud, kukkumised, lastel on tüüpiliseks sümptomiks rahhiit.

Kuidas ma aru saan kas mul D-vitamiini tase on normis?

• Täpsema vastuse annab verest tehtav D-vitamiini analüüs.
• Optimaalne D-vitamiini tase veres on >75 nmol/L.

Kui tihti peab D-vitamiini veretaset kontrollima?

Kui D-vitamiini sisaldus veres püsib alla 75 nmol/l soovitatakse teha korduv analüüs 2 kuu möödudes.