Kevad ja suvi toovad inimesed päikese kätte, kuid vähesed teavad, et mõned igapäevased ravimid võivad muuta naha UV-kiirguse suhtes tavapärasest palju tundlikumaks. Tulemuseks võib olla ootamatult kiire päikesepõletus, nahalööve või pigmendimuutused isegi siis, kui väljas viibitakse lühikest aega.
Südameapteegi proviisor Kätlin Tuulik sõnul ei seosta inimesed sageli nahareaktsioone oma ravimitega.
„Kui inimene saab päikese käes kiiresti põletuse või tekib nahale sügelev lööve, arvatakse enamasti, et põhjus on lihtsalt tugev päike või ebapiisav päikesekaitse. Tegelikult võivad rolli mängida hoopis ravimid või taimsed preparaadid, mis muudavad naha UV-kiirgusele tundlikumaks,” selgitab Tuulik.
Mis on fototundlikkus?
Fototundlikkus tähendab, et nahk reageerib päikesevalgusele tavapärasest tugevamalt. Mõned ravimid võivad põhjustada reaktsiooni juba lühikese päikese käes viibimise järel.
Fototundlikkus võib avalduda:
- tugeva päikesepõletusena
- naha punetuse ja kipitusena
- sügeleva lööbena
- villidena
- naha tumenemise või pigmendilaikudena
„Vahel piisab täiesti tavalisest jalutuskäigust või autosõidust päikeselisel päeval, et nahk reageeriks ootamatult tugevalt,” ütleb Tuulik.
Antibiootikumid võivad päikesega halvasti sobida
Ühed tuntumad fototundlikkust põhjustavad ravimid on teatud antibiootikumid. Eriti tähelepanelik tasub olla tetratsükliinide ja fluorokinoloonide kasutamisel.
„Inimene võib olla harjunud, et nahk päevitub hästi, kuid antibiootikumikuuri ajal tekib põletus palju kiiremini. Mõnikord piisab isegi lühikesest õues viibimisest,” selgitab Tuulik.
Antibiootikumikuuri ajal tasub:
- vältida otsest päikest keskpäeval
- kasutada kõrge kaitsefaktoriga päikesekreemi
- kanda katvaid riideid ja peakatet
- jälgida hoolikalt ravimi infolehte
Akneravimid muudavad naha eriti õrnaks
Kevadel ja suvel võivad probleemiks osutuda ka mõned akneravimid, eriti retinoidid.
„Akneravi eesmärk on sageli naha uuenemise kiirendamine, kuid selle kõrvalmõjuna muutub nahk õhemaks ja UV-kiirgusele tundlikumaks,” ütleb Tuulik.
Tema sõnul võivad päikesega koos ärritust tekitada nii suukaudsed akneravimid kui ka paiksed kreemid ja geelid.
Tulemuseks võib olla:
- tugev punetus
- ketendus
- kipitus
- põletustunne
- ebaühtlane pigmentatsioon
Ka ravimtaimed võivad suurendada päikesetundlikkust
Paljudele tuleb üllatusena, et fototundlikkust võib põhjustada ka naistepuna.
Naistepuna kasutatakse sageli meeleolu toetamiseks ja stressi leevendamiseks, kuid see võib muuta naha päikese suhtes tundlikumaks.
„Taimne preparaat ei tähenda automaatselt, et see on kõrvaltoimeteta. Naistepuna kasutamisel tasub samuti päikesega ettevaatlik olla,” rõhutab Tuulik.
Teatud valuvaigistid ja südameravimid vajavad tähelepanu
Fototundlikkust võivad põhjustada ka mõned põletikuvastased valuvaigistid, diureetikumid ehk vee väljutamist soodustavad ravimid, südameravimid ja vererõhuravimid.
„Eriti oluline on see teadmine kroonilisi ravimeid kasutavatele inimestele, sest sageli ei osata päikesereaktsiooni ravimitega seostada,” ütleb Tuulik.
Tema sõnul võiks iga inimene, kes tarvitab regulaarselt ravimeid, enne suveperioodi kindlasti apteekriga nõu pidada.
„Apteekrilt tasub alati üle küsida, kas kasutatavad ravimid võivad suurendada naha tundlikkust päikese suhtes. Sageli ei pruugi inimene ise sellele tulla, kuid õige nõustamine aitab vältida ebameeldivaid ja vahel ka päris tõsiseid nahareaktsioone,” selgitab ta.
Päikesekreemi tasub valida koos apteekriga
Kuigi päikesekaitsevahendeid müüakse väga paljudes kohtades, soovitab Tuulik eriti just ravimite tarvitajatel valida päikesekreem apteegi nõustamise abil.
„Kui inimene kasutab regulaarselt ravimeid või tal on tundlik nahk, siis ei tasu päikesekreemi valida ainult reklaami või SPF numbri järgi. Apteegis saab koos spetsialistiga leida just konkreetsele nahale ja terviseseisundile sobiva kaitse,” ütleb ta.
Tema sõnul aitab õigesti valitud päikesekaitse:
- vähendada ravimite põhjustatud nahareaktsioonide riski
- kaitsta tundlikku ja ärritunud nahka
- ennetada pigmendimuutusi
- vältida naha liigset kuivamist ja põletust
„Päikesekaitse ei ole ainult iluteema, vaid terviseküsimus. Eriti oluline on see inimestele, kes kasutavad regulaarselt ravimeid,” rõhutab Kätlin Tuulik.
Kuidas end kaitsta?
Fototundlikkuse riski korral soovitab proviisor:
- kasutada vähemalt SPF 30 või SPF 50 päikesekaitset
- uuendada päikesekaitset päeva jooksul korduvalt
- vältida tugevat keskpäevast päikest
- kanda UV-kaitsega päikeseprille ja katvaid riideid
- jälgida naha muutusi ja vajadusel pöörduda arsti või apteekri poole
„Kui ravimite kasutamise ajal tekib ootamatu nahareaktsioon, ei tasu seda ignoreerida. Sageli saab olukorda leevendada juba õigete kaitsevõtete ja teadlikkusega,” ütleb Tuulik.
Millal tasub kindlasti nõu küsida?
Apteekriga tasub kindlasti nõu pidada siis, kui:
- alustatakse uut ravikuuri enne suve
- kasutatakse regulaarselt retsepti- või käsimüügiravimeid
- nahk reageerib päikesele tavapärasest tugevamalt
- kasutatakse korraga mitut ravimit
- tekib lööve või põletus ka lühikese päikese käes viibimise järel
„Inimesed pööravad üha rohkem tähelepanu päikesekaitsele, kuid ravimite mõju nahale teatakse endiselt liiga vähe. Tegelikult võib see olla väga oluline osa turvalisest suvest,” lisab Kätlin Tuulik.
