Kodune ravimikapp on paljudele meist justkui väike turvavaru – koht, kust leiab abi ootamatu peavalu, külmetuse või muu tervisemure korral. Paraku kipuvad sinna aja jooksul kogunema ka ravimid, mille kasutusaeg on ammu möödas. Miks see nii juhtub ja mida aegunud ravimitega tegelikult teha tuleks?
Südameapteegi proviisor Mariana Džaniašvili selgitab, et aegunud ravimite kuhjumine ei ole juhuslik, vaid seotud üsna igapäevaste harjumustega.
Miks aegunud ravimid kogunevad?
„Kõige sagedamini jäävad ravimid alles seetõttu, et ravikuur katkestatakse liiga vara – enesetunne paraneb ja tundub, et rohkem pole vaja,“ ütleb proviisor. See kehtib eriti antibiootikumide puhul, mille poolelijätmine ei ole aga kunagi soovitatav.
Teine levinud põhjus on pakendite suurus. „Ravimeid müüakse standardpakendites, mis ei pruugi täpselt vastata konkreetse ravikuuri pikkusele,“ lisab ta. Nii jääbki osa ravimeid üle.
Samuti võivad ravimid üle jääda raviplaani muutuse tõttu – arst määrab uue ravimi või muudab annust ning varasem preparaat jääb kasutuseta. Oma rolli mängivad ka unustamine ja halb ülevaade: ravimikappi ei korrastata regulaarselt ning aegunud ravimid jäävad lihtsalt märkamatult alles.
„Ja loomulikult on tuttav ka mõtteviis „võib-olla läheb kunagi vaja“, mille tõttu ostetakse ravimeid igaks juhuks varuks,“ märgib Džaniašvili.
Mida teha aegunud ravimitega?
Aegunud ravimeid ei tohiks visata olmeprügisse ega valada kanalisatsiooni. See võib kahjustada keskkonda ning ohustada ka teisi inimesi.
„Kõige turvalisem lahendus on viia aegunud ravimid apteeki, kus need hävitatakse keskkonnale ohutult,“ rõhutab proviisor. See on lihtne samm, millega igaüks saab panustada nii enda kui ka looduse turvalisusesse.
Milliseid aegunud ravimeid ei tohi kindlasti kasutada?
Kuigi osa ravimeid lihtsalt kaotab aja jooksul oma toime, on ka neid, mille kasutamine pärast säilivusaja lõppu võib olla ohtlik.
„Näiteks antibiootikumid võivad laguneda ühenditeks, mis kahjustavad neere. Samuti ei tohi kasutada aegunud insuliini – selle toime väheneb ja veresuhkur võib ohtlikult tõusta,“ selgitab Džaniašvili.
Eriti ettevaatlik tuleb olla ka järgmiste ravimitega:
- nitroglütseriin
- hormonaalsed ja bioloogilised ravimid
- vedelad ravimid (siirupid, suspensioonid)
- silmatilgad, eriti avatud pudelid
- verevedeldajad
- epinefriini (adrenaliini) süstlad
- südame-, epilepsia- ja astmaravimid
„Nende ravimite puhul ei ole küsimus ainult toime vähenemises – need võivad kriitilises olukorras lihtsalt mitte toimida,“ lisab ta.
Millised ravimid on pigem ohutud?
On ka ravimeid, mis aegudes ei muutu otseselt ohtlikuks, kuid mille toime võib nõrgeneda.
„Näiteks tavalised valu- ja palavikuravimid, nagu paratsetamool või ibuprofeen, ei muutu üldjuhul toksiliseks, kuid ei pruugi enam sama hästi toimida,“ ütleb proviisor.
Samuti on suhteliselt stabiilsed:
- kuivad tabletid ja kapslid (õigesti säilitatuna)
- antihistamiinikumid
Oluline on siiski meeles pidada: „ohutu“ ei tähenda „tõhus“.
Õige säilitamine on sama oluline kui aegumistähtaeg
Ravimite toime ja ohutus ei sõltu ainult kuupäevast pakendil, vaid ka sellest, kuidas neid hoitakse.
„Vale hoiustamine võib muuta ka täiesti kehtiva ravimi ebaefektiivseks. Lihtsustatult – ravim ei pruugi töötada siis, kui seda kõige rohkem vaja on,“ rõhutab Džaniašvili.
Põhireeglid ravimite säilitamisel:
- hoia ravimeid kuivas kohas ja temperatuuril kuni 25 °C
- vajadusel säilita külmkapis (nt insuliin 2–8 °C)
- väldi otsest päikesevalgust ja kuumust
- kaitse ravimeid niiskuse eest
- hoia ravimeid originaalpakendis
- paiguta need lastele kättesaamatusse, eelistatult lukustatavasse kappi
Koduse ravimikapi korrastamine ei võta palju aega, kuid võib ära hoida nii terviseriske kui ka keskkonnakahju. Nagu proviisor ütleb: „Väike regulaarne ülevaatus annab kindluse, et kodus on alles ainult need ravimid, mis on päriselt ohutud ja toimivad.“
