Oma vererõhku peaks juba noorena kontrollima vähemalt korra kahe aasta jooksul. Alates 30. eluaastast tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas, eriti siis, kui mõnel lähisugulasel on kõrge vererõhk.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis algab sageli järsku, võib kesta kaua ning kulgeda raskelt. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest, ning see võib viia hospitaliseerimiseni igas vanuses, kuid kõige sagedam on haiguse raske kulg, tüsistused või surmajuhud eakate ja kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas.
COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. COVID-19 vastu vaktsineerimine on oluline, sest vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.
Tasuta difteeria ja teetanuse revaktsineerimisele on võimalik registreeruda vaid täiskasvanutel (üle 18 aastastel). Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini (dT).
HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
Ranna tee 46A, Tallinn, Harjumaa