Tasuta difteeria ja teetanuse revaktsineerimine täiskasvanutele

• Riikliku immuniseerimiskava järgi on  täiskasvanud inimestele, keda on varasemalt difteeria ja teetanuse vastu vaktsineeritud, ette nähtud üks tasuta difteeria-teetanus vaktsiini (dT) annus iga 10 aasta järel;
• Vaktsineerimise jaoks broneeri aeg alloleva vormi kaudu.
• Vaktsineerimiseks palume apteegis aega võtta 10min - 15min (sh. saabumine, registreerimine, vaktsineerimine)
• Vaktsineerimiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument!
• Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi tulla vaktsineerimisele!
• Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad. (AS Arstikeskus Confido L03731; Kuressaare Haigla SA L03838)

Vaktsineerimise aegade ülevaatliku info leiad siit

Mis haigus on difteeria?

Difteeria on raske bakteriaalne haigus, mis avaldub neelu-, kõri- ja ninapõletikuna. Haigus võib lõppeda surmaga.

Kuidas difteeria levib?

Difteeria levib otsese kontakti kaudu inimeselt inimesele, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel. Haigus haarab tavaliselt ülemisi hingamisteid või nahka, harvem silmade või genitaalide limaskesti. Difteeriasse võib nakatuda igas eas inimene. Haigusetekitaja siseneb organismi tavaliselt ülemiste hingamisteede limaskesta kaudu ja paljuneb seal. Nakatunud koest eritub mädasegust vedelikku, millest moodustub kilet meenutav katt. Ilma ravita võib nakatunu levitada haigust 2-3 nädala jooksul.

Difteeria haigusnähud

Haigus algab katulise mandlipõletikuga, mis võib levida ülejäänud hingamisteedesse. Katud on hallikad, valkjad või verejooksu tõttu tumedad ning levivad üle kurgumandli serva. Kui katt levib kõrri, trahheasse ja bronhidesse, võib tekkida hingamisteede sulgus. Eelkõige on ohustatud lapsed, kellel tekib kõriturse ja lämbumine. Tüsistused võivad tabada neere, südant ja närvisüsteemi. Esineb ka pehme suulae lihaste halvatust ja kopsupõletikku.

Difteeriale on iseloomulikud:

• tursunud lümfisõlmed;
• kurguvalu;
• häälekaotus;
• köha;
• hingamispuudulikkus;
• neelamisraskused.

Haiguse peiteperiood kestab tavaliselt 2-5 päeva. Ööpäev pärast antibiootikumravi alustamist ei ole haige tavaliselt enam nakkusohtlik.

Difteeria läbipõdemine ei anna kaitsvat immuunsust. 

Mis on teetanus?

Teetanus ehk kangestuskramptõbi on bakteriaalne nakkushaigus, mida iseloomustab lihaskrampide teke.

Kuidas teetanus levib?

Teetanust põhjustab pinnases, nt mullas, kõdus, sõnnikus ja tolmus asuv bakter. Teetanusoht võib kaasneda marrastuste, lõike- ja torkehaavade ning nahka läbivate pindude, aga ka putukate ja loomade hammustustega. Haiguse tekkepõhjuseks võivad olla ka teetanuse tekitajaga saastunud kroonilised haavandid. Arengumaades esineb ka kaasasündinud teetanust, st vastsündinu saab teetanuse emalt ning see päädib enamasti surmaga. Teetanus ei levi inimeselt inimesele, seetõttu on haige teistele ohutu.

Teetanuse haigusnähud

Teetanuse peiteperiood on 1 – 21 päeva, keskmiselt 7 päeva. Haigusele on iseloomulik suurenenud lihastoonus ja spasmid ehk krambid. Tavaliselt algab teetanus mälumislihaste krambiga, millele järgnevad neelamisraskused ning kaela-, õla- ja seljalihaste jäikus. Hiljem on haaratud kõik tahtele alluvad lihased. Kergematel juhtudel on haigus ravitav, raskematel lõpeb surmaga. Teetanust põhjustab juba väga väike kogus toksiini. Haiguse läbipõdemise järgselt immuunsust ei kujune, mis tähendab, et järgmisest haigestumisest hoidumiseks on vaja inimest uuesti vaktsineerida.

Kuidas saab hoiduda haigestumisest?

Difteeria ja teetanus on vaktsiin-välditavad nakkushaigused. Vaktsineerimise järgne immuunsus kestab 5-10 aastat. Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse (dT) liitvaktsiini.

Varem vaktsineerimata täiskasvanute difteeria - teetanuse (dt) vaktsineerimine

Varem difteeria-teetanud vastu vaktsineerimata inimestel palume pöörduda enda perearsti poole. 

Tavapärane skeem on järgmine

1) Asjaolu selgumise päeval manustada dT1;

2) Vähemalt 4 nädala möödumisel esimesest doosist manustada dT2;

3) 6 kuu möödumisel teisest doosist manustada dT3;

4) Edaspidi manustatakse dT 10-aastaste intervallidega.

Infoks

Ühel korral täiskasvanueas on soovitav teha ka läkaköha komponendiga liitvaktsiini dTap (tasuline).

Rasedatele näeb riiklik immuniseerimiskava ette soovituslikult iga raseduse ajal läkaköha vastase vaktsineerimise dTap vaktsiiniga (tasuline), soovitavalt 28.-34. rasedusnädalal (võib manustada 2. ja 3. trimestril). Intervall eelneva dT vaktsiiniga ei ole oluline.

Allikas: Tervisekassa 

NB! Pinnase või sõnniku/roojaga saastunud haavade, sh laskehaavade, külmumiste, muljumishaavade ja muude taoliste traumade korral tuleks pöörduda difteeria-teetanuse liitvaktsiini saamiseks arsti poole.

Millist vaktsiini kasutatakse vakstineerimiseks ja kes vaktsineerimist läbi viib?

Apteekides vaktsineeritakse riigi poolt tellitud IMOVAX d.T. ADULT vaktsiiniga  (vaata infolehte).

Apteekides viivad vaktsineerimist läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.

Millega peab arvestama enne vaktsineerimisele tulekut?

• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument ning olemasolu korral immuniseerimispass.
• Vaktsineerimisega kaasnevad andmed kajastatakse Digiloos.
• Teenuse osutamiseks retsepti olemasolu ei ole vajalik.
• Tule vaktsineerima tervena - hingamisteede haigussümptomitega vaktsineerimist ei teostata.

Peale vaktsineerimist

• Jälgige oma tervist vaktsineerimisele järgneval päeval
• Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage 112
• Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Üldised kõrvaltoimed: süstekoht võib olla valulik, turses, punetada – mis võivad tekkida 48 tunni jooksul ja kesta 1-2 päeva. Vahel võib nende reaktsioonidega kaasneda nahaaluse sõlme moodustumine. Võib tekkida mööduv palavik, halb enesetunne. Sümptomid on pigem kerged ja mööduvad 2-3 päeva jooksul. Turses ja punetavale süstikohale võib asetada külmakompressi. Vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.

Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvaltoimetest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud! Kõrvalnähtude teatise täitmisel on abiks ka apteeker või võimalus on teatada otse Ravimiametile SIIT.

Lisainfo vaktsineerimise kohta saab Südameapteegi Nõuandeliinilt +372 605 7171. Südameapteegi Nõuandeliin on avatud iga päev kell 08.00 – 22.00.