Gripp on äge viiruslik haigus, mis algab sageli järsku, võib kesta kaua ning kulgeda raskelt. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest, ning see võib viia hospitaliseerimiseni igas vanuses, kuid kõige sagedam on haiguse raske kulg, tüsistused või surmajuhud eakate ja kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas. Gripp levib puhangute, epideemiate või isegi pandeemiatena.
Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate pindadega, näiteks hõõrudes pesemata käega oma nina või puudutades teise inimese nina või suud. Haigestunu ohustab teisi inimesi juba päev enne sümptomite ilmnemist ning kuni seitse päeva, väikelaste puhul isegi kuni 21 päeva, mistõttu on isikliku hügieeni reeglid väga olulised.
Kuna haigus on suureks ohuks just riskirühma kuuluvatele inimestele, eeskätt eakatele, aga ka väikelastele, kelle immuunsüsteem ei ole veel õppinud viirustega võitlema, kuuluvad nii eakad kui väikelapsed, samuti teatud kroonilisi haigusi põdevad inimesed riigi poolt tasuta gripi vastu vaktsineerimise sihtrühmadesse.
Riskirühma kuuluvad:
6 kuu kuni 7-aastased lapsed
vanemad kui 7-aastased lapsed, kes kuuluvad terviseseisundi tõttu riskirühma (südame ja veresoonkonna haigused, onkoloogilised haigused, immuunpuudulikkus, diabeet või obstruktiivne kopsuhaigus)
lapseootel naised
60-aastased ja vanemad inimesed
üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed (vaktsineerimine viiakse läbi hoolekandeasutustes)
Millist vaktsiini manustatakse ja kes vaktsineerimist läbi viib?
Algaval hooajal saab vaktsineerida kolmevalentse gripivaktsiiniga, mis annab kaitse erinevate gripitüvede vastu. Vaktsineerida saab alates 6. elukuust.
Südamepteekides kasutatakse käesoleval hooajal (sügis 2025) gripivastaseks vaktsineerimiseks Influvacvaktsiini.
Apteekides viivad vaktsineerimist läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad, kes on täies mahus läbinud immuniseerimisalase täiendusõppekursuse vastavalt Sotsiaalministeeriumi poolt heakskiidetud programmile ning on saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse.
Peale vaktsineerimist:
Jälgige oma tervist vaktsineerimisele järgneval päeval
Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220
Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage 112
Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.
Üldised kõrvaltoimed: süstekoht võib olla valulik, turses, punetada, võib tekkida palavik, nõrkustunne, isutus, lihasevalu, peavalu. Sümptomid on pigem kerged ja mööduvad 2-3 päeva jooksul. Turses ja punetavale süstikohale võib asetada külmakompressi. Vajadusel nõu apteekri, pereõe või perearstiga.
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvaltoimetest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud! Kõrvaltoimete teatise täitmisel saab vajadusel abiks olla apteeker, samuti saab kõrvaltoimetest teavitada otse Ravimiametile Kõrvaltoimetest teavitamine lehel.
Gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiinide koos manustamine
Gripivaktsiini ja COVID-19-vastast vaktsiini saab teha samal päeval. Kui mõlemat vaktsiini süstitakse samal päeval, tehakse süst erinevatesse õlavartesse.
Lisainfot apteekides vaktsineerimise aegade ja vaktsineerimiseks kasutatavate vaktsiinide kohta saab Südameapteegi Nõuandeliinilt +372 605 7171. Südameapteegi Nõuandeliin on avatud iga päev kell 08.00 – 00.00.