Gripp on suureks ohuks eelkõige riskirühma kuuluvatele inimestele, nagu eakad ja väikelapsed, kelle immuunsüsteem ei ole veel viirustega võitlemiseks piisavalt välja kujunenud. Riskirühma kuuluvad ka lapseootel naised ja teatud kroonilisi haigusi põdevad inimesed.
Tasuta saavad gripi vastu vaktsineerida vaid riskirühma kuuluvad inimesed.
Riskirühma kuuluvad:
60-aastased ja vanemad inimesed;
lapseootel naised;
6 kuu vanused kuni 7 aasta vanused lapsed (7-aastased lapsed kaasa arvatud);
gripi riskirühma kuuluvad alaealised;
üld- ja erihoolekande teenusel olevad inimesed (vaktsineerimine viiakse läbi hoolekandeasutustes).
Alates 2026. aasta sügisest saavad gripi vastu tasuta vaktsineerida ka 18–59-aastased kroonilise haigusega täiskasvanud, kellel on suurem risk gripi raskeks kuluks.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis algab sageli järsku, võib kesta kaua ning kulgeda raskelt. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest, ning see võib viia haiglaravini igas vanuses. Kõige sagedamini kulgeb haigus raskelt, põhjustab tüsistusi või lõpeb surmaga eakate ja krooniliste haigustega inimeste seas. Gripp levib puhangute, epideemiate või isegi pandeemiatena.
Gripp on piisknakkus, mis levib peamiselt aevastamise või köhimise teel, aga ka kokkupuutel erinevate pindadega, näiteks hõõrudes pesemata käega oma nina või puudutades teise inimese nina või suud. Haigestunu ohustab teisi juba päev enne sümptomite ilmnemist ning kuni seitse päeva, väikelaste puhul isegi kuni 21 päeva, mistõttu on isikliku hügieeni reeglid väga olulised.
Millist vaktsiini manustatakse ja kes vaktsineerimist läbi viib?
Algaval hooajal saab vaktsineerida kolmevalentse gripivaktsiiniga, mis annab kaitse erinevate gripitüvede vastu. Vaktsineerida saab alates 6. elukuust.
Südameapteekides kasutatakse sel hooajal (sügis 2026) gripivastaseks vaktsineerimiseks Influvac ja Vaxigrip vaktsiini.
Vaktsineerimist viivad läbi vastava väljaõppe saanud tervishoiutöötajad, kes on täies mahus läbinud Sotsiaalministeeriumi heakskiidetud immuniseerimisalase täiendusõppe kursuse ja saanud selle lõpetamise kohta tunnistuse. Südameapteekides vaktsineerivad tervishoiuteenuse osutajad AS Arstikeskus Confido (L03731) ja Kuressaare Haigla SA (L03838).
Mida teha pärast vaktsineerimist?
Jälgi oma tervist vaktsineerimisele järgneval päeval.
Vajadusel võta ühendust oma perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220.
Kui vajad kiiret arstiabi, helista 112.
Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul pärast vaktsineerimist.
Millised on gripivaktsiini võimalikud kõrvaltoimed?
Süstekoht võib olla valulik, turses või punetada, samuti võib tekkida palavik, nõrkustunne, isutus, lihasevalu või peavalu. Sümptomid on pigem kerged ja mööduvad 2–3 päeva jooksul. Turses ja punetavale süstekohale võib asetada külmakompressi. Vajadusel pea nõu apteekri, pereõe või perearstiga.
Kõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvaltoimetest teavita vaktsineerimist läbi viinud tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid – nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud. Kõrvaltoimete teatise täitmisel saab vajadusel abiks olla apteeker, samuti saad kõrvaltoimetest teavitada otse Ravimiameti vaktsineerimise kõrvalnähust teatamise lehel.
Kas gripivaktsiini ja COVID-19 vaktsiini saab teha koos?
Gripivaktsiini ja COVID-19-vastast vaktsiini saab teha samal päeval. Sel juhul süstitakse vaktsiinid erinevatesse õlavartesse.
Nõuandeliin 605 7171
Kliendihind Tasuta
10 minutit 
TASUTA tarne SmartPosti ja DPD pakiautomaati alates 20 € (v.a. ravimid)
