Oma vererõhku peaks juba noorena kontrollima vähemalt korra kahe aasta jooksul. Alates 30. eluaastast tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas, eriti siis, kui mõnel lähisugulasel on kõrge vererõhk.
Oma veresuhkrule peaksid mõtlema kõik, kelle veresuhkru tase on normi ülemisel piiril, kes on ülekaalulised, suitsetajad või kellel on suguvõsas esinenud suhkruhaigust. Õigel ajal veresuhkru normist kõrvalekaldumise avastamine aitab vältida mitmesuguseid tõsiseid tüsistusi nagu silma-, neeru-, südame-, veresoonkonna, jala- ja närvikahjustused.
Vähenenud hemoglobiini varud veres võivad põhjustada kahvatust, väsimustunnet, ärrituvust ja õhupuudustunnet, sest organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku. Kui tunned kurnatust või väsimust, saad Südameapteekides lasta määrata hemoglobiini taseme veres.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis algab sageli järsku, võib kesta kaua ning kulgeda raskelt. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest, ning see võib viia hospitaliseerimiseni igas vanuses, kuid kõige sagedam on haiguse raske kulg, tüsistused või surmajuhud eakate ja kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas.
Üks suurimaid südame-veresoonkonnahaiguse riskitegureid on kõrgenenud kolesteroolitase. Kõrgnenud kolesteroolitaset inimene ise ei tunne, vaid kahjustab meie südame-veresoonkonda endast märku andmata.
Südameapteek ja Eesti Allergialiit alustasid koostööd, et muuta allergikutele haigusalane nõustamisteenus kättesaadavamaks ning aidata leevendada allergiaga kaasnevaid vaevuseid kiiremini. Tegemist on ainsa omataolise koostööga, mille raames koolitas Eesti Allergialiit Südameapteegi apteekreid andma erialast nõu.
COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. COVID-19 vastu vaktsineerimine on oluline, sest vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.
Tasuta difteeria ja teetanuse revaktsineerimisele on võimalik registreeruda vaid täiskasvanutel (üle 18 aastastel). Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini (dT).
HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
Kehakoostise määramine annab ülevaate inimese tervislikust seisundist. Mõõtmise tulemuse põhjal saab teha järeldusi, kas on vaja toitumisharjumusi ja elustiili tervislikumaks muuta.
Viljandi mnt 41A, Tallinn, Harjumaa