HPV-vastane vaktsineerimine täiskasvanutele

HPV-VASTANE VAKTSINEERIMINE TÄISKASVANUTELE

• Ühe vaktsineerimise hind kõikides Südameapteekides on täiskasvanule 160,00 €.
• Vaktsineerimise jaoks broneeri aeg alloleva vormi kaudu.
• Teenuse eest tasumine toimub vahetult enne vaktsineerimist apteegis kohapeal.
• Vaktsineerimiseks palume apteegis aega võtta 10min - 15min (sh. saabumine, registreerimine, vaktsineerimine).
• Vaktsineerimiseks ei ole vajalik retsepti olemasolu.
• Kaasa tuleb võtta isikut tõendav dokument! Vaktsineerimisega kaasnevad andmed kajastatakse Digiloos.
• Hingamisteede haigussümptomitega ei tohi tulla vaktsineerimisele!
• Teenust viivad apteegis läbi tervishoiuteenuse osutajad:
  AS Arstikeskus Confido; Tegevusluba: L03731
  Kuressaare Haigla SA; Tegevusluba: L03838

Mis on HPV ehk inimese papilloomiviirused?

HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.

Kuidas HPV levib?

HPV viirused võivad levida sugulisel teel nakatunud limaskestade kaudu, peamiselt vaginaal-, anaal ja oraalseksi ajal. Lisaks võib HPV edasikandumine toimuda intiimse nahakontakti ajal nakatunud limaskestaga, st nakatumine võib toimuda ka ilma penetratiivse seksita. Nakatuda võib juba esimese seksuaalvahekorra ajal. Kondoomi kasutamine vähendab nakatumisohtu, kuid ei garanteeri kaitset, sest kondoomiga katmata naha puudutamisel võib ikkagi nakatuda.

Pärast nakatumist võib viirus elada inimese kehas tunnuste ja kaebusteta pikka aega. Enamasti suudab inimese immuunsüsteem viiruse mõne kuu või mõne aasta jooksul hävitada. Osal inimestel ei õnnestu viirusest vabaneda ning neil võib tulevikus areneda pahaloomuline kasvaja ehk vähk. Risk kasvaja tekkeks on neil, kes on nakatunud kõrge riskiga HPV tüvega, mis ka Eestis levivad.

Milliseid haigusseisundeid HPV põhjustab?

Tavaliselt kõrvaldab immuunsüsteem HPV kahe aasta jooksul, aga püsiv HPV kandlus võib põhjustada rakkude muutusi, mis võivad progresseeruda vähiks. Mitmeid HPV tüüpe peetakse kõrge riskiga tüvedeks. Näiteks HPV tüübid 16 ja 18 põhjustavad umbes 70% HPV-ga seotud emakakaelavähi juhtudest kogu maailmas. Teatud kõrge riskiga HPV tüübid võivad tekitada häbeme-, tupe- või pärakuvähki. Madala riskiga tüübid 6 ja 11 võivad tekitada genitaaltüükaid.

Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki Euroopa kõrgeim. HPV-vastane vaktsineerimine koos korrapäraselt sõeluuringutel osalemisega on efektiivne viis emakakaelavähi ennetamiseks. 

Kes võivad haigestuda ja millal?

Sõltumata vanusest on HPV nakkuse saamise oht alati olemas. HPV nakkused on täiskasvanute hulgas sagedased ja esimene kõrgpunkt saabub 18–24 aasta vanuses. Teist kõrgpunkti on täheldatud naistel 45–54 aasta vanuses.

HPV ei erista inimesi vanuse või soo alusel ning sellega võivad nakatuda nii mehed kui naised.

Millises vanuses tuleks vaktsineerida?

Parima kaitse kõrge riskiga HPV tüvedega nakatumise vastu annab vaktsineerimine enne seksuaalelu alustamist. See tähendab, et HPV vastane vaktsineerimine on kõige efektiivsem enne viirusega kokkupuutumist. Kuni 14-aastastel on immuunvastus tugevam ja vaktsineerimise efektiivsus kõrgem kui vanematel.

Kuid ka täiskasvanud vanuses 18–26 aastat võivad HPV-vastasest vaktsineerimisest kasu saada. Uuringud näitavad, et vaktsineerimine vanuses 27-45 aastat võib olla pakkuda teatud/individuaalset kaitset. Kuna enamik täiskasvanuid ei pruugi olla kõigi HPV vaktsiini poolt kaetud HPV tüüpidega kokku puutunud, võib vaktsineerimine siiski aidata ennetada teatud tüüpi HPV-vähki ja muid haigusi.

HPV põhjustatud kahjustused või avastatud HPV nakkus ei ole HPV vastu vaktsineerimise vastunäidustusteks. Vaktsineerimine võib aidata uue nakatumise või teiste HPV tüüpidega nakatumiste korral haigestumist vältida.

NB! Vaktsiin ei oma raviefekti. Juhul kui inimene on enne vaktsineerimist juba mõne vaktsiinis sisalduva viiruse tüübiga nakatunud, siis ta selle HPV tüübi poolt põhjustatud haiguste vastu kaitset ei saa. Küll aga tekib kaitse ülejäänud vaktsiinis sisalduvate viiruse tüüpide suhtes.

TÄISKASVANUTE VAKTSINEERIMINE:

Apteekides kasutatakse vaktsineerimiseks vaktsiini GARDASIL 9 INJ SUSP SÜSTEL 0,5ML N1.

Gardasil 9 vaktsiin annab kaitset inimese papilloomiviiruse (HPV) 9 tüübi vastu (6, 11, 16, 18, 31, 33, 45, 52 ja 58) ning on näidustatud 9-aastaste ja vanemate isikute aktiivseks immuniseerimiseks, aidates ära hoida HPV põhjustatud haigusi: 

• emakakaela, häbeme, tupe ning päraku vähieelseid kahjustusi ja vähke, mida põhjustavad vastavad inimese papilloomiviiruse tüübid;
• suguelundite tüükaid (teravad kondüloomid), mida põhjustavad kindlad inimese papilloomiviiruse tüübid. 

Lähtuvalt immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest vaktsineeritakse 19-aastaseid ja vanemaid inimesi KAHE DOOSI HPV vastase vaktsiiniga, mille intervall on miinimum 6 kuud.

Immuunpuudulikke isikuid vaktsineerida kolme doosi HPV vastase vaktsiiniga sõltumata vanusest.

HPV vaktsineerimise järgselt ei ole ajalist piirangut teiste vaktsiinide manustamiseks. 

Peale vaktsineerimist

• Jälgige oma tervist vaktsineerimisele järgneval päeval.
• Vajadusel võtke ühendust oma perearstiga või helistage perearsti nõuandeliinile 1220.
• Kui on vajalik kiire arstiabi, helistage 112.
• Immuunsus kujuneb välja kahe nädala jooksul peale vaktsineerimist.

Üldised kõrvaltoimed: süstekoha reaktsioonid (valu, turse, punetus) ja peavalu. Need kõrvaltoimed on tavaliselt kerge või keskmise raskusega. Samuti on kõrvaltoimetena kirjeldatud väsimust, lihasvalu, seedetrakti häireid, millega võib kaasneda iiveldus ja oksendamine. Esineda võib ka sügelust, nahalöövet, kuplade teke nahale (nõgestõbi), liigesvalu ning palavikku (≥ 38 °C). Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ning mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravita

Enamik vaktsineerimise kõrvaltoimetest on kerged ning mööduvad 1-2 päeva jooksul ilma ravitaKõikidest vaktsineerimisjärgsetest kõrvaltoimetest teavitage vaktsineerimist läbi viivat tervishoiuteenuse osutajat, perearsti või teisi tervishoiuteenuse osutajaid, nii saavad kõrvalnähud korrektselt registreeritud! Kõrvalnähtude teatise täitmisel on abiks ka apteeker või võimalus on teatada otse Ravimiametile SIIT.