Kolesterooli täisprofiili ja kehakoostise määramine - meestekuu kampaania

Südameapteegis hoolime Sinu tervisest ja tahame, et tunneksid end hästi igas vanuses. Meestekuu puhul kutsume Sind terve novembrikuu vältel tasuta tervisenäitajate mõõtmisele, kus saad mugavalt ja kiiresti teada olulised näitajad oma südame ja keha seisundi kohta.

• Kaks mõõtmis ühes - kolesterooli täisprofiili ja kehakoostise analüüs
• Teenus on tasuta
• Teenusele on vajalik eelregistreeruda alloleva vormi kaudu
• Tasuta aegasid on saadaval piiratud koguses
• Kolesterooli täisprofiili ja kehakoostise analüüsi teostab eriväljaõppe saanud proviisor või farmatseut.
• Enne kolesterooli täisprofiili määramist on soovitatav olla vähemalt 12 tundi söömata, kuid võib ka määrata 2-3h peale kerget einet. Janu kustutamiseks võib tarbida vett.

Kuidas määratakse kolesterooli täisprofiili?

Ühe määramisega on võimalik saada tervelt kuus erinevat kolesterooliga seonduvat näitajat:

• üldkolesterooli tase
• LDL-tase
• HDL tase
• lipiidide tase
• LDL ja HDL suhe
• Kolesterooli ja HDL suhe

Vereproov kogutakse sõrmeotsaverest.

Mis on kolesterool ja triglütseriidid?

Kolesterool on inimkehas enim leiduv orgaaniline ühend. Ilma kolesteroolita ei suudaks rakud toimida, olles oluline rakumembraani koosotisosa ning vajalik aine steroidhormoonide ja sapphapete sünteesiks. Kui räägitakse kolesteroolist, siis tihtipeale mõeldakse vaid üldkolesterooli taseme peale, kuid tegelikkuses liigub kolesterool veres ringi rasvast ja valgust koosnevate lipoproteiinide vahendusel.

Kolesterool jaguneb kaheks: nn „hea“ kolesterool ehk HDL-kolesterool ja nn „halb“ kolesterool ehk LDL-kolesterool.

Liigne LDL-kolesterooli sisaldus veres põhjustab kolesterooli kleepumise veresoonte seintele. Seetõttu on ta peamine ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumise põhjus ning selle kõrget taset veres peetakse südame- ja veresoonkonnahaiguste oluliseks riskifaktoriks.

Seevastu HDL-kolesterool aitab organismil halvast kolesteroolist vabaneda. Kui hea ehk HDL-kolesterooli sisaldus veres on madal, siis südamehaiguste tekke risk suureneb.

Triglütseriidid on vajalikud organismi energeetiliste vajaduste rahuldamiseks. Kui triglütseriidide ja ka kolesterooli tase veres on kõrgenenud, siis suureneb oht südamehaiguste väljakujunemiseks.

Kuidas määratakse kehakoostist?

Kehakoostise määramisel kasutatakse bioelektrilise takistuse (BIA) meetodit, kus keha läbib mittetuntav nõrk elektrivool.  Inimene astub paljajalu (jalast tuleb võtta ka põlvikud ja sukkpüksid) aparaadile nii, et põlved ja selg oleksid sirged ning seejärel võtab kätte ekraanimooduli, hoides käsi sirgelt ees 90-kraadise nurga all kehast. 

Kehakoostist ei mõõdeta rasedatel ja elektriliste meditsiiniseadmete kasutajatel, nt südamestimulaator jm. Samuti ei saa kehakoostist mõõta vahetult pärast treeningut, pärast suure koguse vedeliku tarbimist ja muude probleemide korral, mis ei luba uuringut teostada.

Kehakoostist määratakse ainult täiskasvanutel alates 18 eluaastast ning kuni 150kg kehamassiga. Soovitav on kehakoostist mõõta enne söömist või vähemalt kaks tundi pärast sööki.

Kehakoostise uuringu käigus määratakse 10 erinevat näitajat:

• kehakaal
• kehamassiindeks
• keha rasvasisalduse protsent
• keha veesisaldus
• kogu keha lihasmass
• luumass
• vistseraalse ehk siseorganeid ümbritseva rasva tase
• füüsilise seisundi hinnang
• keha metaboolne vanus
• baasainevahetuse väärtus

Mida näitab kehamassiindeks?

Kehamassiindeks näitab kaalu ja pikkuse suhet. Kehamassiindeks (KMI) = kaal (kg) / pikkus (m) Kui kehamassiindeks on üle 25, tuleks kiiremas korras üle vaadata senised toitumis- ja liikumisharjumused. Sageli on tervise paranemine näha juba kehakaalu vähendamisel 5–10% võrra. Õigel ajal tervislikku elu alustades ja kaalu kontrollides saab ka päriliku soodumuse korral näiteks vereõhu- või kolesterooliravimite võtmise vajadust kümne aasta võrra edasi lükata.

Kehamassiindeksi (KMI) normvahemikud:

Mida näitab keha rasvasisalduse protsent?

Keha rasvasisalduse protsent näitab keha rasvamassi kogu kehakaalu suhtes ja seda väljendatakse protsentides. Sõltuvalt sellest, kus rasvkude kehas paikneb, räägitakse vistseraalsest ehk siseelundeid ümbritsevast või nahaalusest rasvast. Püsivalt kõrge keha rasvasisalduse protsent on lisakoormus organismile, mis pikemas perspektiivis avaldab mõju südamele, neerudele, maksale, veresoontele ja paljudele teistele organitele. Oluline on hoida rasvasisaldus normaalses vahemikus.

Mida näitab vistseraalne ehk siseorganeid ümbritsev rasv?

Vistseraalne rasv on siseorganeid ümbritsev rasv, mida silmaga pole võimalik tuvastada. Näitaja on seotud vanusega ehk mida suurem vanus, seda kõrgem võib olla ka näit.

Vistseraalne rasv on tihedalt seotud rasva suurenenud hulgaga vereringes. Kõhuõõnesisene rasv on tuntud arteriseinte põletike põhjustaja, samuti on see tähtis tegur südamehaiguste, diabeedi ja mõnda liiki kasvajate tekkel. Kõhuõõne rasva, nagu ka kogu ülejäänud rasva kehas, saab kontrolli all hoida. Ei ole olemas lokaalset rasvapõletust, ja üksnes kõhulihaste pidev treenimine ei aita kõhuõõnesisest rasva eemaldada, selleks on vaja treenida kogu keha.

Uuringud on näidanud, et vistseraalrasv mõjutab ka tuju, tootes juurde stressihormooni kortisooli ja vähendades hea enesetunde hormoonide endorfiinide tootmist. Üleliigse kõhuõõnerasvaga võideldes me mitte ainult ei pikenda oma eluiga, vaid tõstame ka tuju. Retsept vistseraalse rasva vähendamiseks on ammutuntud tõde: tasakaalus toitumine ja õige treening.

Mida näitab keha veesisaldus?

Vesi on inimese kehas peamine koostisosa ning elulise tähtsusega organite funktsioneerimisel. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. Enamik inimese keha rakkudes toimuvatest keemilistest reaktsioonidest vajavad toimumiseks vett. Vett on vaja toitainete ja hapniku transportimiseks kõigi keharakkudeni. On oluline, et kehas on tasakaal, veesi moodustab umbes kaks kolmandikku meie kehamassist ning selle sõltub vanusest. Vee kogus organismis on pöördvõrdeline rasvkoe hulgaga, langedes suure rasvumise korral isegi alla 40% kehamassist.

Mida näitab lihasmassi protsent?

Skeletilihaste protsent on skeletilihaste osakaal kogu kehamassist. Skeletilihaste osakaalu saab suurendada treeningutega. Suurem lihasmass aitab põletada rohkem energiat, mis tähendab, et see muutub väiksema tõenäosusega rasvaks.

Mida näitab luumass?

Inimese luumass suureneb kuni 30. eluaastani, siis saavutab luustik oma parima eluea. ​Inimese luumassi kaalu määrab mitte suurus vaid luutihedus. Jälgides regulaarselt oma luumassi muutusi suhtes vanuse ja keha muude näitajatega on võimalik juba varakult märgata negatiivseid trende ning tegeleda ennetavalt probleemidega.

Mida näitab metaboolne vanus?

Metaboolne vanus on inimkeha puhul tema vanus ainevahetuse ehk metabolismi järgi. Kui Sinu metaboolne vanus on kõrgem, kui sinu tegelik vanus, on see viiteks, et pead parandama oma põhiainevahetust st suurendama lihasmassi. Metaboolset vanust arvestatakse nooremaks, kui lihasmass on suurem ja põhiainevahetus on kõrgem. 

Mida näitab põhiainevahetuse kaloraaž?

Inimese põhiainevahetuse suuruse määravad ära järgmised tegurid: kehakaal, pikkus, vanus, sugu, keha koostis, organismi ainevahetuse iseärasused. Suurema kehakaalu ja pikkusega inimestel on põhiainevahetus suurem kui väiksema kehakaalu ja pikkusega inimestel. Meestel on see tavaliselt suurem kui naistel.

Põhiainevahetuse suurus muutub vanusega. Lapseeas, mil organism kasvab, on see väga kõrge, kuid alates neljakümnendatest eluaastatest hakkab see vähenema ligikaudu 5% iga järgneva 10 aastaga. Järelikult peame vanemas eas oma söömisharjumisi muutma, sest meie organism vajab vähem energiat. Tähtis on ka pidev füüsiline aktiivsus. Kehakoostise määramise käigus saab teada oma põhiainevahetuse kaloraaži. Kui sa soovid kaalust alla võtta, tuleb kas igapäevaselt toidust saadavat kalorite hulka vähendada või rohkem trenni teha.

Ära lükka järgmisi samme edasi! Südameapteegi nõustajad aitavad sul seda teed käia!

Nõuanded tervisliku eluga alustamiseks

Treeni targalt

• Treeni regulaarselt, mitte lööktööna kampaania korras.
• Ära pinguta üle. Treeni endale jõukohaste koormustega, jälgides oma pulsisagedust.

Jälgi oma toitumist 

• Toitu tervislikult ja mitmekesiselt. Täiskasvanute tasakaalustatud menüüs peaks saadavast energiast moodustama 10–15% valgud, 25–30% rasvad ja 55–60% süsivesikud. 
• Jäta menüüst välja toiduained, mida sa ei talu. 
• Söö rohkem täisteratooteid ning puu- ja köögivilja.
• Joo vett. Organismi veevajadus on 28–35 ml/kg kohta ööpäevas. See on individuaalne, sõltudes kehalisest aktiivsusest, konkreetse organismi eripärast ja teistest teguritest.
• Loobu alkoholist või piira selle tarbimist. Lisaks sõltuvuse tekitamisele mõjutab alkohol kehakaalu – suurendab söögiisu ja on kõrge kaloraažiga. 1 gramm puhast alkoholi annab 7,1 kcal energiat.

Haigussümptomitega inimestele (palavik, köha, nohu) teenuseid ei osutata. Täname mõistva suhtumise eest!

Tegemist ei ole tervishoiuteenusega.

Lisainfo Südameapteegi nõuandeliinilt +372 605 7171. Südameapteegi nõuandeliin on avatud iga päev kell 08.00 – 00.00.