Tasuline ninna pihustatav gripivaktsiin Fluenz 2–17-aastastele lastele ja noorukitele valitud Südameapteekides Tallinnas. Süsti ei kasutata.
Gripp on äge viiruslik haigus, mis algab sageli järsku, võib kesta kaua ning kulgeda raskelt. Grippi võivad haigestuda kõik, sõltumata vanusest, ning see võib viia hospitaliseerimiseni igas vanuses, kuid kõige sagedam on haiguse raske kulg, tüsistused või surmajuhud eakate ja kroonilisi haiguseid põdevate inimeste seas.
COVID-19 haiguse kulg on ettearvamatu ning see võib kahjustada nii noore kui ka vanema inimese tervist ja elukvaliteeti pikaks ajaks. COVID-19 vastu vaktsineerimine on oluline, sest vaktsiinid vähendavad rasket haigestumist ja haiglasse jõudmist, eriti riskirühma kuuluvatel inimestel.
HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
Südameapteegi Tervisekabinetis saad vajadusel arsti konsultatsiooni kohe kohapeal: Confido Digikliiniku videovastuvõtt on Südameapteegi kliendile teenustasuta.
HPV ehk inimese papilloomiviirused on suur viiruste rühm, mille hulka kuulub üle 200 HPV alatüübi ja mis võivad nakatada erinevaid kehapiirkondi, näiteks emakakaela, tuppe, häbemepiirkonda, pärakut, peenist ning suud ja neelu. Umbes 80% seksuaalselt aktiivsetest inimestest nakatuvad enese teadmata elu jooksul HPV viirustega, sest paranemine toimub sageli sümptomite ja tüsistusteta.
Tasuta difteeria ja teetanuse revaktsineerimisele on võimalik registreeruda vaid täiskasvanutel (üle 18 aastastel). Täiskasvanute korduv-vaktsineerimine on soovitatav iga 10 aasta järel ning selleks kasutatakse difteeria-teetanuse liitvaktsiini (dT).
Teenuse eesmärk on tagada maksimaalne kaitse HPV (inimese papilloomiviirus) eest, mis on inimeselt-inimesele leviv ohtlik viirushaigus. Maksimaalse kaitse tagamiseks tuleb arvestada vaktsiini toime kestvusega. Täiskasvanute vaktsineerimise skeem koosneb kahest süstist. Kaks süsti tehakse minimaalselt 6 kuulise vahega.
Südameapteegi meeldetuletusteenus aitab meeles pidada, millal on taas õige aeg puukentsefaliidi vastaseks vaktsineerimiseks.
Südameapteegi meeldetuletusteenus aitab meeles pidada, millal on taas õige aeg gripivastaseks vaktsineerimiseks.
Südameapteegist leiad lisaks ravimitele ja apteegikaubale ka laias valikus ortoose, tugisukkasid ning tugisisdemeid. Südameapteegi valitud apteekides töötab erialase koolituse läbinud ortoosinõustaja, kes oskab vastavalt arsti/spetsialisti soovitusele leida täpselt Sulle vajaliku abivahendi.
Iga nahk on ainulaadne ning õigete hooldustoodete valimine algab naha seisundi mõistmisest. Nahadiagnostika aitab saada selgema ülevaate naha hetkeolukorrast. Kas nahk vajab rohkem niisutust, tasakaalustamist, kaitset või spetsiaalset hooldust. Analüüsi tulemuste põhjal saad ülevaate oma näonahatüübist ning soovitusi, millised hooldustooted ja -võtted võiksid Sinu nahale kõige paremini sobida.
Südameapteek ja Eesti Allergialiit alustasid koostööd, et muuta allergikutele haigusalane nõustamisteenus kättesaadavamaks ning aidata leevendada allergiaga kaasnevaid vaevuseid kiiremini. Tegemist on ainsa omataolise koostööga, mille raames koolitas Eesti Allergialiit Südameapteegi apteekreid andma erialast nõu.
Üks suurimaid südame-veresoonkonnahaiguse riskitegureid on kõrgenenud kolesteroolitase. Kõrgnenud kolesteroolitaset inimene ise ei tunne, vaid kahjustab meie südame-veresoonkonda endast märku andmata.
Vähenenud hemoglobiini varud veres võivad põhjustada kahvatust, väsimustunnet, ärrituvust ja õhupuudustunnet, sest organism ei saa vähese hemoglobiinisisalduse tõttu piisavalt hapnikku. Kui tunned kurnatust või väsimust, saad Südameapteekides lasta määrata hemoglobiini taseme veres.
Oma veresuhkrule peaksid mõtlema kõik, kelle veresuhkru tase on normi ülemisel piiril, kes on ülekaalulised, suitsetajad või kellel on suguvõsas esinenud suhkruhaigust. Õigel ajal veresuhkru normist kõrvalekaldumise avastamine aitab vältida mitmesuguseid tõsiseid tüsistusi nagu silma-, neeru-, südame-, veresoonkonna, jala- ja närvikahjustused.
Kehakoostise määramine annab ülevaate inimese tervislikust seisundist. Mõõtmise tulemuse põhjal saab teha järeldusi, kas on vaja toitumisharjumusi ja elustiili tervislikumaks muuta.
Oma vererõhku peaks juba noorena kontrollima vähemalt korra kahe aasta jooksul. Alates 30. eluaastast tuleks vererõhku kontrollida vähemalt kord aastas, eriti siis, kui mõnel lähisugulasel on kõrge vererõhk.