Sulge

Logi sisse

Kiireks sisenemiseks

Kui teil on kliendikaart, mis ei ole ID-kaardi põhine siis palume teil digikonto loomiseks pöörduda Südameapteeki.
Menüü
Südameapteek
Seedimine
Probiootikumid – millal ja milleks neid vaja?

Probiootikumid – millal ja milleks neid vaja?

Probiootikumid aitavad ära hoida seedimisprobleeme ja kõhulahtisust, tugevdavad immuunsust ja aitavad vitamiinidel-mineraalidel paremini imenduda. Uuringud on näidanud, et probiootikume võtnud lasteaialapsed haigestusid vähem erinevatesse viirushaigustesse.

proiootikumid

Probiootikumid aitavad ära hoida seedimisprobleeme ja kõhulahtisust, tugevdavad immuunsust ja aitavad vitamiinidel-mineraalidel paremini imenduda. Uuringud on näidanud, et probiootikume võtnud lasteaialapsed haigestusid vähem erinevatesse viirushaigustesse.

Inimese seedetraktis elab miljardeid mikroobe, kokku üle 500 liigi. Seal olevad mikroobid on keha normaalseks funktsioneerimiseks väga olulised. Nad on ainevahetuslikult aktiivsed, aitavad kaasa teatud vitamiinide sünteesile, püsivad vastastikuses seoses teiste mikroorganismidega ja soole epiteeliga, kesknärvisüsteemiga, osalevad immuunsuse tagamisel olles barjääriks toksiinidele ja parasiitidele. Seega mõjutavad olulisel määral kogu organismi arengut ja füsioloogilisi protsesse.

Oluline on patogeensete kui mittepatogeensete mikroobide tasakaal

  • Seedetraktis on nii patogeenseid kui mittepatogeenseid mikroobe.
  • Tervise seisukohalt on oluline nende omavaheline suhe ja tasakaal.
  • Samas on see tasakaal habras ning seda võivad kergesti rikkuda igapäevased asjad, näiteks stress, kasutatavad ravimid (eeskätt antibiootikumid), toitumisharjumused, toidus olevad lisa- ja säilitusained, aga ka kõrged veresuhkru näitajad, vananemine ning muidugi reisimine.

Mittepatogeensed mikroobid

  • Mittepatogeensed mikroobid kaitsevad meid haigusi tekitavate mikroobide liigse paljunemise eest ja väldivad limaskesta kahjustuste teket.
  • Patogeensed mikroobid aga lõhuvad limaskesta terviklikkust.

Mis juhtub siis kui bakterite tasakaal meie organismis on paigast ära

Kui bakterite tasakaal on paigast ära, muutub meie tervis kehvemaks.

  • Esmajärjekorras tekivad seedehäired (kõhukinnisus või -lahtisus), kõhugaasid, soor, tupeseen, kõrvetised.
  • Tekkida võib ka toidutalumatus või -allergia, ärritunud soole sündroom, põletikuline soolehaigus, väheneda võib immuunsus.
  • Arvatakse, et ka akne, ekseem jt nahaprobleemid.

Probiootikumid aitavad organismis säilitada ning taastada loomulikku tasakaalu bakterite vahel

Nad ei asenda organismi oma mikrofloorat, kuid nad soodustavad normaalse olukorra taastumist.

Kuigi imikutel võib probiootikumide kasutamine mõjutada soolefloora kujunemist, sest vastsündinul ei ole soolestiku mikrofloora välja kujunenud. Selle kujunemisel mängib suurt rolli ema mikrofloora ja beebile antavad toidusegud, -lisandid ning ravimid.

Mis on probiootikumid?

Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) sõnastas 2001. a probiootikumide mõiste järgmiselt: probiootikumid on elusad mikroorganismid, mis on piisavas koguses manustatuna tervisele kasulikud.

Probiootikumide nimetus tuleneb ladinakeelsest väljendist pro bios – elu poolt.

Nad on bioloogiliselt aktiivsed mikroorganismid, mille ainevahetuse üheks lõpp-produktiks on piimhape. Viimane aitab haigustekitajaid ja nende toksiine kahjutuks muuta.

Probiootikumide kasulikkusest

  • Uuringutes on kinnitust leidnud probiootikumide hea mõju antibakteriaalsest ravist põhjustatud kõhulahisuse profülaktikas ja juba tekkinud kõhulahtisuse kiiremas taandumises, normaalse soole mikrofloora taastumises, nad kergendavad ja lühendavad sooleinfektsiooni kulgu.
  • Probiootikumid toetavad ka seedimist, tootes spetsiaalseid ensüüme, mida läheb tarvis toidu seedimiseks, lõhustamiseks, samuti aitavad nad parandada vitamiinide ja mineraalide imendumist vereringesse.
  • Lisaks tugevdavad probiootikumid immuunsust, stimuleerides keha loomulikke kaitsemehhanisme.

Probiootikumid lasteaialastele

Uuringud on näidanud, et probiootikume saavad lasteaialapsed haigestuvad harvemini mitte ainult viiruslikku soolepõletikku ehk „kõhugrippi“, vaid ka hingamisteede infektsioonidesse ning neil esineb vähem keskkõrvapõletikku.

probiootikumid lastele

Probiootikume soovitatakse neil juhtudel

  • Probiootikumide soovitatakse profülaktiliselt kasutada ka nendel, kes sageli põevad kuseteede infektsioone ning tupekandidoosi.
  • Soovitatakse ka eakamatele patsientidele, kes kannavad hambaproteese ning kellel kipub tekkima suu limaskesta seenpõletik.
  • Samuti on vanemaealistel vaja seedesüsteemi mikrofloorat tugevdada siis, kui kaebusteks on kõhukinnisus, liigsed kõhugaasid jm.

Probiootikume ei soovitata

  • Probiootikumide kasutamisega peaksid ettevaatlikud olema nõrgestatud immuunsusega patsiendid (HIV-patsiendid, tsüostaatikumide kasutajad, suurte hormoonravi annuste saajad), kuna neil võib tekkida sepsiseoht (see võimalus on siiski väike).
  • Samuti tuleks meeles pidada, et bakter Saccharomyces boulardii on vastunäidustatud pärmitalumatuse korral ning suukaudse seenevastase ravi ajal.

Kuidas probiootikume võtta?

Probiootikume tuleks võtta kuurina

  • Ravi eesmärgil alustatud probiootikumide kuuri pikkus võiks olla keskmiselt paar nädalat. Profülaktiliste kuuride pikkus võiks olla umbes 1 kuu. Pea siinkohal nõu apteekriga
  • Sügistalvisel hooajal võiks probiootilisi kuure korrata iga paari kuu järel.

Probiootikumid kõhulahtisuse vältimiseks

Kirjanduse andmetel annavad antibiootikumide poolt põhjustatud kõhulahtisuse vältimisel paremaid tulemusi probiootikumid kasutatuna kõrgetes doosides (≥5×109 CFU/päevas; CFU – colony forming units – kolooniaid moodustav ühik).

Probiootikumid ja antibiootikumid

  • Probiootikume ei tohi võtta antibiootikumidega samal ajal, vaid 2–3tunnise vahega, sest antibiootikumid takistavad kõikide mikroobide elutegevust. Erandiks on pärmseente preparaadid, mis antibiootikumide toimel ei hävi.
  • Pärast pikemat või keskmisest tugevamat antibiootikumikuuri võiks jätkata probiootikumide võtmist mõnda aega, et kiirendada normaalse mikrofloora taastumist. Nii talitades kindlustatakse, et antibiootikumid kahjustavad soolestiku mikrofloorat võimalikult vähe.

Kas enne või pärast sööki või hoopis söögi ajal?

A) Probiootikumide manustamist tühja kõhuga (30 minutit enne sööki) seletatakse sellega, et süües toodetakse maos hapet ja see võib mikroorganisme kahjustada. Maohappe lahjendamise eesmärgil soovitatakse probiootikume manustada ka koos suure klaasi veega.

B) Söögiga koos manustamisel tuuakse eeliseks toidu käitumist n-ö puhvrina, mis pakub mikroorganismidele kaitset neid kahjustada võiva maomahla eest. Samuti tuuakse välja, et toit sisaldab aineid, mis toidavad ja aitavad probiootilisi baktereid. Paljusid Eestis müüdavaid probiootikume soovitab tootja võtta koos toiduga.

  • Probiootikumides sisalduvad bakterid peavad seedetrakti mikrofloora mõjutamiseks/ taastamiseks olema sinna jõudes elujõulised. Seetõttu ei tohi neid võtta (ega segada) kuumade jookide, söökide ning kohviga. Samuti ei soovitata probiootikume manustada happeliste ega gaasiliste jookidega.

Millal tasuks probiootikumide kuure teha?

  • Kuna terviklik mikrofloora mängib immuunsuse tagamisel olulist rolli, tasub pingelistel, aga ka sügis-talvistel perioodidel probiootikume profülaktiliselt tarvitada.
  • Veel võiks neid kasutada enne reisimist (eriti subtroopilistesse ja troopilistess maadesse – Aafrika, Lõuna-Aasia, Kariibi, Lõuna-Ameerika) reisidiarröa vältimiseks.

Probiootikumid-enne-reisi

Tea ka seda

Oluline info on seegi, et sama bakteriliigi erinevatel tüvedel ja sellel, kes, kuidas ja mis koguses neid tarvitab, võib olla erinev toime. Sama probiootikum võib olla mõnele inimesele soodsa toimega, teisele aga täiesti kasutu. Õige preparaadi leidmisel aitab Sind apteeker.

  • Vaata valikut erinevatest probiootikumidest siit.
  • Toitumise ja seedimise kohta saad lugeda ka Tervise Arengu Instituudi veebist siin.
Sulge

Toote tagasiside