Apteekides vaktsineerimine on aasta-aastalt muutunud populaarsemaks. Kui kuus aastat tagasi sai apteegis kaitsepookida vaid gripi vastu, siis täna pakuvad apteegid juba mitut erinevat vaktsiini: gripi, Covid-19, puukentsefaliidi, difteeria, teetanuse ja HPV vastu.
Eesti apteekides alustati vaktsineerimist 2018. aastal. Toona alustati pilootprojektina ning inimesed said end gripi vastu vaktsineerida valitud apteekides. Projekt oli vägagi edukas – kuu ajaga vaktsineeriti apteekides ligi 10 000 inimest, aasta hiljem aga juba 14 000 inimest.
“Apteegid on end tõestanud kui ligipääsetavad ja turvalised vaktsineerimiskohad. See on heaks alternatiiviks kiire elutempoga inimestele ja neile, kellele arsti juurde pääsemine on keeruline,” sõnas Südameapteegi apteegiteenuse kvaliteedi ja kliendikogemuse juht farmatseut Anu Randmaa. Ta lisas, et huvi apteegis vaktsineerimise vastu kasvab hoogsalt – Südameapteekides üle Eesti on tänavu erinevaid vaktsiine tehtud üle 60% rohkem kui eelmisel aastal. Eriti aktiivne oli puukborrelioosivastane vaktsineerimine, mida tehti lausa kordades enam kui eelmisel aastal. Aktiivne huvi on olnud ka uue difteeria-teetanuse vaktsiini vastu.
Hooajast sõltuvalt on praegu suurim huvi gripivastase vaktsineerimise vastu. Randmaa ütles, et kuigi hooaeg algas hilisema tarne tõttu sel aastal tavapärasest hiljem, on ajad kiirelt täitumas.
“Parim aeg gripi vastu vaktsineerida on oktoobris ja novembris, kuid kaitsesüsti võib teha kogu gripihooaja kestel. Arvestama peab, et immuunsuse kujunemine võtab 2-3 nädalat. Vaktsiini mõju kestab hooaja lõpuni ning seetõttu tuleks seda igal sügisel uuendada,” selgitas Randmaa.
Potentsiaal perearstide koormuse leevendamiseks
Täna viivad tulenevalt seadusest vaktsineerimisi apteekides läbi meditsiiniõed. Apteek tagab nõuetekohased ruumid ja tingimused vaktsiinide säilitamiseks ja patsiendi ohutuseks. Apteekrid ise seda teha ei tohi, kuna tegemist on tervishoiuteenusega, mille osutamiseks on vaja tervishoiutöötaja kutset ja tegevusluba.
Randmaa sõnul on olnud arutelusid, et perearstide koormuse leevendamiseks võiks ka apteekrid ise hakata vaktsineerimisi läbi viima. “Apteekrid on esmatasandi tervishoiutöötajad, kellel on põhjalikud teadmised ravimitest ja inimkeha toimimisest. Nende koolitamine ja kaasamine muudaks teenuse veelgi kättesaadavamaks ning aitaks tõsta vaktsineerituse taset.”
Mitmel pool mujal Euroopas, näiteks Prantsusmaal, Saksamaal, Portugalis ja ka Lätis, on apteegis vaktsineerimine apteegis juba tavapraktika. Nii võivad apteekrid, kes on läbinud vastava koolituse, teatud vaktsiine klientidele manustada iseseisvalt. Sealsed uuringud kinnitavad, et see on suurendanud vaktsineerituse taset ja vähendanud märgatavalt perearstide koormust.
"Apteekide roll tervishoius kasvab – täna pakume lisaks vaktsineerimisele ka teisi esmatasandi teenuseid: erinevate tervisenäitajate profülaktilist mõõtmist koos sellega kaasneva nõustamisega, kaugkonsultatsioone arstiga ning vajadusel retseptide pikendamist koostöös kliinikutega. Meil on võimalus olla inimestele kättesaadavamad, kuna apteegid asuvad igas linnas ja kaubanduskeskuses ning oleme avatud pikemalt kui perearstikeskused, ka nädalavahetustel ja riigipühadel,” lausus Randmaa. Ta tõdes, et mõistagi ei asenda apteek perearstikeskust, kuid hoolikalt läbimõeldud kontseptsiooniga teenuste laiendamine apteegis võiks pakkuda perearstidele ja pereõdedele olulist koormuse leevendust, seda just nende patsientide osas, kes vajavad esmast abi ja nõu või kergemate tervisemurede korral, samuti ennetustegevustes.
