Läbipõlemise sümptomeid ei tohi tähelepanuta jätta, sest olukorra süvenedes võib inimese enesetunne veelgi halveneda. Südameapteegi töötajakogemuse juht Kristel Saaremägi räägib, kuidas läbipõlemist ära tunda, kes on sellest kõige rohkem ohustatud ning mida teha, kui inimene märkab endal, kolleegil või lähedasel läbipõlemise sümptomeid.
Mis viitab läbipõlemisele?
Kuivõrd läbipõlemine on salakaval ning võib ligi hiilida ilma, et selle kohalolu veel teadvustadagi jõuaks, on oluline märgata muutusi, mis võivad tekkida inimese tavapärases tööalases käitumises. “Läbipõlemisele viitavad varased tunnused on krooniline väsimus, mida ei leevenda ka puhkus või töölt vabad päevad. Samuti on ohumärgid emotsionaalne kaugenemine ja küünilised märkused töö suhtes – heatujuline kolleeg on muutunud oma väljaütlemistes sapiseks ja tujukaks, tema huvi on kadunud,” toob ta välja.
Ent läbipõlemisele viitab ka töövõime ja -soorituse langus: näiteks keskendumisraskused, rohkem vigu tööülesannete täitmisel ja sagedasemad töölt eemal viibimised esmapilgul seletamatute haiguste tõttu. Seetõttu võivad kolleegi läbipõlemist esmalt tähele panna hoopis lähedasemad kolleegid.
“Märgata võiks seda, kui kolleeg on hakanud rohkem rääkima tervisemuredest, sest läbipõlemine avaldub sageli ka füüsiliste sümptomitena nagu unehäired ja peavalud, söögiisu langus ja kurnatus. Kui inimene tunneb pidevat energiapuudust, huvi kadumist töö vastu ja emotsionaalset kurnatust, on see signaal peatuda, kuulata ja tegutseda,” rõhutab ta.
Kes on läbipõlemisest rohkem ohustatud?
Läbipõlemise taga võib olla mitu põhjust või nende keeruline kombinatsioon. Saaremägi kinnitab, et kõige suurem risk on inimestel, kellel on pidev ülekoormus ja vähesed võimalused taastumiseks – see hõlmab ka öövahetustega ja pikkade töövahetustega töötajaid. “Üldjuhul ei ole ka selliste graafikutega töödel palju otsustamise ja kaasarääkimise võimalusi, mis omakorda võib põhjustada läbipõlemist,” lisab ta ja toob näite Südameapteegi praktikast.
“Südameapteegis püüame graafikuid koostada, arvestades töötajate vabade päevade soovidega, kuid see ei ole kerge, kuna graafiku koostamisel peab arvestama võrdselt kõikide soove, teha kompromisse ja järeleandmisi, et apteegis oleksid töötajad igal ajal olemas ja meeskond rahul.”
Teiseks grupiks, kellel on suurem oht tööalaselt läbi põleda, on inimesed, kellel on sellised isikuomadused, kus ollakse enda vastu kriitilised ja enda tegemistele ülinõudlikud: näiteks perfektsionism või “tubli tüdruku“ sündroom. Selle tõttu tuntakse sageli, et ei olda piisav ja esitatakse endale ebarealistlikke eesmärke.
Risk suureneb veelgi, kui töödel on lühikesed tähtajad ja töötaja ei saa nendes ise kaasa rääkida. “Ka ei oska tihtilugu sellised töötajad “ei“ öelda, mis on ka põhjus, miks ei leita aega taastumiseks,” märgib Saaremägi.
Kolmandasse gruppi kuuluvad töötajad, kes oma tööd ja valdkonda päriselt armastavad, tehes ülesandeid suure õhina ja energiaga, kuid tihtilugu märkamata, kuidas päev õhtusse kaob ning aeg puhkamiseks on täielikult ununenud. “Nad haaravad kinni ideedest ja hakkavad neid ellu viima, hindamata tööde mahtu ja ajalist kulu. Töötajad, kes teevad oma tööd õhinaga, on väga hinnatud, aga nende töö- ja eraelu ning töö- ja puhkeaja piirid on hägused,” nendib töötajakogemuse juht.
Mida varem reageerida, seda parem
Kui tunned läbipõlemise sümptomeid või märkad neid kolleegil, on väga oluline reageerida võimalikult kiiresti: nii läbipõlemise tunnistamine endale kui ka julgus rääkida sellest juhile annavad võimaluse teha ümberkorraldusi ning vajadusel otsida tuge nõustajalt.
“Varajane abi ja muudatused töökorralduses päästavad sageli töövõime ja heaolu, enne kui olukord muutub kriitiliseks,” kinnitab Saaremägi. Siinkohal on oluline roll ka juhil, kes peaks märkama ja julgustama töötajat rääkima ning oskama hinnata tekkinud olukorda.
“Lihtsad sekkumised võivad ennetada kriitilist heaolu langust: näiteks saab kokku leppida ja vähendada ajutiselt ülesannete mahtu, määrata selged prioriteedid ja mõistlikud tähtajad. Võimalusel tuleks võtta võtta ühine aeg ja kaaluda koos, kas saab pakkuda töötajale osakoormusega töötamist või võtta aeg maha ning puhata,” ütleb ta.
Üks on selge: läbipõlemise esimesi sümptomeid ei tohiks kunagi alahinnata. Kui märkad enda, kolleegide või lähedaste käitumises muutusi, mis võiksid viidata läbipõlemisele, tasub reageerida kohe.
