D-vitamiini tase raseduse ajal on oluline hoida normis, sest D-vitamiin on vajalik lapse luude ja hammaste arenguks. Kui palju D-vitamiini tuleks võtta?
Kuigi sügis-talvisel ajal pööratakse järjest enam tähelepanu D-vitamiini vajalikkusele, ei ole ilmselt piisavat tähelepanu saanud selle vitamiini olulisus raseduse ajal
On ilmnenud, et just rasedad ja nende vastsündinud kuuluvad rühma, kellel on sageli D-vitamiini puudus.
D-vitamiini puuduse tagajärjed
D-vitamiini vajab organism eelkõige kaltsiumi ja fosfori ainevahetuses ehk otseselt luukoe (ka hammaste) normaalseks arenguks.
See on oluline verehüübimises, närvisüsteemi, immuunsüsteemi ja südametöös.
Arvatakse ka, et D-vitamiini toimel paraneb insuliinitundlikkus ja pidurdub ateroskleroosi areng.
D-vitamiini vähesus organismis võib tõsta riski haigestuda ülemiste hingamisteede haigustesse, vähki, südame-veresoonkonnahaigustesse, diabeeti, sclerosis multiplex’i, reumatoidartriiti jt autoimmuunhaigustesse, aga võib ka suurendada tõenäosust langeda depressiooni.
Kõige selle pärast on D-vitamiin loomulikult vajalik ka rasedatele.
Lisaks on olemas arusaam, et vähene D-vitamiini hulk veres võib tõsta rasedusaegsete komplikatsioonide riski. Võib tekkida rasedusaegne diabeet, preeklampsia, enneaegne sünnitus, samuti võib olla probleemiks kõrge vererõhk.
Lapseootel naise organismi D-vitamiini tasemest sõltub lapse luude ja hammaste areng
Samuti ei tohi unustada, et lapseootel naise organismi D-vitamiini tasemest sõltub otseselt tema lapse kaltsiumi ja fosfori ainevahetus ehk loote luude ja hammaste areng.
Madal D-vitamiini tase rasedal võib põhjustada
looteeas ebapiisava luumassi tekkimist,
imiku väikese sünnikaalu,
hüpokaltseemia neonataalperioodis (7 päeva pärast sündi),
väikest kasvukiirust imikul
ning võib tõsta riski, et laps haigestub edaspidi autoimmuunhaigustesse või 1. tüübi diabeeti.
Teadlased on uurinud ja leidnud, et piisav kogus D-vitamiini raseduse ajal tagab, et tulevikus on tema lapsel parem lihasmass.
Kui palju peaks raseduse ajal D-vitamiini võtma?
Kõige täpsema vajatava D-vitamiini koguse saab teada vereproovi alusel.
Ollakse üksmeelel, et veres peaks D-vitamiini tase olema 75-100nmol/l.
Ilma vereproovita soovitatakse päevas tarbida 15 μg (= 600 IU) kuni 25 μg (= 1000 IU).
D-vitamiini lisamanustamisel peab arvestama, mida igapäevaselt süüakse-juuakse ja ka naise kehakaalu.
D-vitamiin toidus
D-vitamiini allikateks on
rasvane kala (lõhe, makrell),
kalamaksaõli,
munakollane,
maks,
või,
pärm,
D-vitamiini toodetakse nahas ka päikesekiirguse toimel.
Paraku ei ole meie laiuskraadidel päike kogu aasta vältel D-vitamiini tootmiseks vajaliku intensiivsusega, nii et tavaliselt on ikkagi vaja vähemalt sügis-talvisel perioodil võtta D-vitamiini sisaldavaid kapsleid, tilku, tablette vmt. Vaata D-vitamiinide valikut siit. Ööpäevane maksimaalne kogus peaks olema kuni 100 μg (= 4000 IU) D-vitamiini.