Sügistalvisel ajal kerkib õhku rohkelt küsimusi. Millest viirused tekivad? Kuidas neid efektiivselt ravida? Kas haiguse teket saab ennetada? Nõu annab Südameapteegi proviisor Gerda Nelis.
Kui räägime külmetushaiguste põdemisest, siis tuleb alustada sellest, et külmetushaigusi põhjustavad peamiselt viirused mitte bakterid. Kõige levinumad viirushaiguste tekitajad on rino-, koroona- või paragripiviirused, samuti RS-viirus ehk respiratoor-süntsütiaalne viirus. Viirused levivad tavaliselt õhus olevate piiskade kaudu (nt köhimisel), kontaktpinnalt puudutamise teel (nt viirusega saastunud esemete kaudu) või otsese kontaktiga (nt käepigistuste kaudu). Kuigi külmetushaigused ei ole tingitud otseselt külmast ilmast, võib jahedam ja niiskem keskkond soodustada viiruste levikut ja keha immuunsüsteemi nõrgenemist, mis muudab meid nakkustele vastuvõtlikumaks.
KÜLMETUSHAIGUSTE RAVI
Viiruste ravimisel on peamine levinud eksiarvamus see, et viirushaigusi ravivad antibiootikumid ja arst peaks need kiirelt määrama. Tegelikult nii ei ole – antibiootikumid ravivad bakteriaalse tekkega protsesse mitte viirusi. Vahest võib antibiootikume siiski vaja minna, sest bakteritel võib olla oma roll tüsistuste tekitamisel, mis ilmnevad viirusliku külmetushaiguse järgselt. Näiteks võib külmetushaigus tüsistuda sinusiidiga (põskkoopapõletik), kõrvapõletike, kopsupõletiku või tonsilliidiga (kurgumandlite põletik). Viiruste ravi aga on peamiselt sümptomaatiline ja toetav. Tõsi, mõnele viirusele, näiteks gripiviirusele, on olemas ka spetsiifiline retseptiravim, kuid tegemist ei ole antibiootikumide klassi kuuluva ainega.
Ravi juures on oluline järjepidevus, enamike ravimite maksimaalseks toimeks võib minna vähemalt 2-3 päeva ja ei ole mõtet kohe pärast paari annust uue ravimi järgi haarata. Paljud inimesed eeldavad aga, et külmetushaigused peaksid mööduma mõne päevaga. Tasub rõhutada, et viirusinfektsioonide sümptomid võivad kesta 7–10 päeva, isegi kui sümptomid järk-järgult vähenevad. Kui sümptomid püsivad üle 10 päeva, halvenevad järsult või ilmnevad tõsisemad nähud nagu hingamisraskused, väga tugev kurguvalu või kõrge palavik, mis ei allu ravile, tuleks pöörduda arsti poole.
Viiruste ravi oleneb sümptomitest:
- Kui inimesel on nohu ja ninakinnisus, tuleks alandada ninaturset, loputada ninast sekreeti välja ja kergendada seeläbi hingamist. Ninaspreide puhul, mis sisaldavad toimeainena ksülometasoliini, on oluline pidada kinni kasutuspiirangutest! 5-7 päeva kuni 3 korda päevas. Ületarvitamine põhjustab ninakuivust ja sõltuvust – nina ei püsi ilma ravimita lahti, tekib nn tagasilöögiefekt. Need on sobilikud lastele alates 2. eluaastast, samuti on erinevad kasutatavad annused. Tasub eelistada eeterlike õlide baasil ninaspreisid ja meresoolalahuseid, neil puuduvad ka kasutuspiirangud. Nohutabletid ei sobi kõikidele patsiendigruppidele, sest nendes sisalduv toimeaine võib tõsta vererõhku ja panna südame kiiremini lööma. Seega tuleb eriti ettevaatlik olla inimestel, kellel on vastavaid tervisehädasid.
- Köha puhul on väga tähtis selle iseloom – kas kuiv või rögane. Televiisorist oleme kõik näinud, kuidas köharavimina reklaamitakse mitmeid preparaate, mis tegelikult on oma olemuselt rögalahtistid. Ehk kui inimesel on kuiv, ärritav, paukuv köha, siis tal ei ole röga ja rögalahtisti sellisele köhale leevendust ei paku. Kuiva köha korral tuleb nina-neelu niisutada, näiteks kasutades islandi sambliku imemistablette ja õlispreisid. Teatud juhtudel on näidustatud ka köhapärssijad, mis köharefleksi teket takistavad.
- Palavikku saab leevendada paratsetamooli või ibuprofeeni sisaldavate preparaatidega. Neid toimeaineid võib kasutada koos, kuid mitte üheaegselt. Oluline on hoida ravimite võtmisel piisavat vahet, tihedam võtmine ei vii kiiremana tervenemiseni, vaid tekitab kõrvaltoimeid. Paratsetamooli kasutatakse kuni 4 korda päevas (korraga 500mg-1g). Kui palavik on kõrge ja ei lange piisavalt, kuid uue annuse jaoks on veel vara, siis võib annuste vahel võtta ibuprofeeni (maksimaalselt 400mg 3 korda päevas). Viimasel on ka põletikuvastane toime, mis leevendab edukalt ka näiteks kurgu- ja lihasvalu.
Palaviku näol on tegemist organismi kaitsereaktsiooniga ja mõõdukas palavik on haigusega võitlemiseks kasulik. Kui enesetunne võimaldab, ei tuleks alandada palaviku, mis on alla 38 kraadi. Oluline on tarbida piisavalt vedelikku, sest higistades võib tekkida vedelikupuudus.
Laste puhul on väga oluline anda palavikualandajaid kehakaalu mitte vanuse järgi. Samuti on mitmed toimeained lastele piiratud või koguni keelatud, seega tasub konsulteerida apteekriga.
Probleem, mis võib viia üleannustamise ja kõrvaltoimeteni on see, et palavikualandajaid võetakse korraga mitmest preparaadist teadmatusest, et need sisaldavad sama toimeainet. Tähelepanelik tasub olla erinevate komplekspreparaatide (ka nn “kuumade jookide”) kasutamisel. Need sisaldavad üpriski suurtes kogustes paratsetamooli. Seega tuleb olla tähelepanelik, et mitte ületada päevast maksimumi, mis on 4g. Samuti sisaldavad need nohuravimit, mida inimene tihti juba kasutab ka eraldi, nt tabletina. Neid koos ei tohi võtta. Mõned komplekspreparaadid sisaldavad köhapärssijat, mida ei tohi kasutada rögase köha korral, sest pannes kinni köharefleksi, jääb röga bronhidesse kinni. See omakorda võib tekitada suuremaid terviseprobleeme. Komplekspreparaate soovitan vaid siis, kui on tõesti kaetud kõik need sümptomid, vastasel juhul on mõistlikum kasutada eraldiseisvaid ravimeid.
Juhul kui mõnda ravimit on valesti annustatud või esineb kõrvaltoimeid, tuleb enda tervist jälgida ja enesetunde halvenemisel pöörduda koheselt arsti poole. Tarbida vedelikke ja kindlasti mitte enesetunde parandamiseks sama ravimit veelkord võtta.
LEVINUD MÜÜDID
Tasub mainida ka seda, et väga levinud on eksiarvamus justkui looduslikud ravimid ei toimiks või neil ei ole kõrvaltoimeid. Need võivad põhjustada allergiat, omada koostoimeid teiste ravimitega või tekitada ka kõrvaltoimeid. Näiteks greibiekstrakt võib mõjutada ravimite ainevahetust ning mõned ravimtaimed ei sobi rasedatele ega lastele.
Levinud müüt on see, et tarbides nn komplekspreparaate (nt Theraflu, Coldrex) saab haiguse teket ennetada ja takistada. Sellel ei saa kuidagi tõepõhja all olla – kui ei ole sümptomeid, siis ei ole neil raviainetel midagi ravida ega ka ennetada, nad lihtsalt ei toimi. Samuti soovitatakse „haiguse tunde“ korral võtta suur annus C-vitamiini või muude gruppide vitamiine. Regulaarsel C-vitamiini tarbimisel võib olla väike profülaktiline mõju (väheneb külmetushaiguste kestus ja raskus), kuid suured annused haiguse ajal ei ole osutunud tõhusaks ravi meetodiks. Samuti võivad väga suured annused põhjustada kõrvaltoimeid, nagu kõhulahtisus või probleemid neerudega. Külmetushaiguste ennetamisel on kasu hoopiski korralikust kätehügieenist, tervislikust elustiilist ja ka näiteks gripivastasest vaktsineerimisest. Immuunsüsteemi saab toetada ja turgutada küll ka vitamiinide ja probiootikumidega, kuid kõige tähtsam on mitmekülgne toitumine, piisav uni ja füüsiline aktiivsus. Kui tunned, et oled haigeks jäämas, on targem puhata, teha üks kuum tee, närida ingverit või võtta soe vann.
