Läbipõlemine ei teki ühe raske tööpäeva tulemusel. See on aeglane ja sageli märkamatult kulgev protsess, mis võib lõppeda nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusega. Üha rohkem mõistetakse, et läbipõlemine ei ole inimese nõrkus, vaid keskkonna ja töökorralduse peegeldus.
Samas ei ole läbipõlemine ka midagi sellist, mida oleks võimalik organisatsioonis ükskord „ära lahendada“ ja seejärel unustada. Ka Südameapteegis on olnud läbipõlemise juhtumeid ning just see kogemus on kinnitanud, kui oluline on sellele teemale teadlikult, ausalt ja järjepidevalt tähelepanu pöörata.
Maailma Terviseorganisatsioon on läbipõlemise defineerinud kui töökeskkonnast tuleneva kroonilise stressi tagajärje, mis väljendub kurnatuses, vaimses tööst eemaldumises ning töötulemuste langemises. Krooniline stress mõjutab kogu organismi. Pikema aja jooksul kõrgenenud stressihormoonide tase koormab närvisüsteemi, nõrgestab immuunsust ning suurendab südame ja veresoonkonna haiguste riski. Sageli kaasnevad sellega unehäired, peavalud, lihaspinged ja seedeprobleemid.
Sageli arvatakse ekslikult, et läbipõlemine ohustab eelkõige väsinud, murelikke ja nähtavalt kurnatud töötajaid. Tegelikkuses on väga suure riskiga just need inimesed, kes on oma töö suurimad fännid, kes paistavad kõrvaltvaatajale alati energilised, heatujulised ja õhinaga tööd tegevad. Just need säravad ja pühendunud tööinimesed põlevad sageli kõige eredama leegiga ning seetõttu ka kõige kiiremini läbi. Ka positiivne stress on keha jaoks stress ning kui taastumiseks ei jää piisavalt ruumi, hakkab see märkamatult organismi kurnama.
Südameapteegi töötajakogemuse juht Kristel Saaremägi rõhutab, et läbipõlemise ennetamine ei ole töötaja isiklik vastutus, vaid organisatsiooni teadlik juhtimisotsus. Samas tähendab teadlik juhtimisotsus ka seda, et organisatsioon peab olema aus enda vastu. „Ka meil on olnud olukordi, kus läbipõlemise märke ei ole märgatud piisavalt vara või kus reageerimine ei ole olnud nii õigeaegne, kui oleksime soovinud. Kõige olulisem on sellistes hetkedes mitte peita pead liiva alla ega püüda juhtumeid vaiba alla lükata, vaid vaadata neile ausalt otsa ja õppida.“
Ta lisab, et iga selline kogemus on aidanud Südameapteegil oma süsteeme paremaks muuta ning tõstnud kogu organisatsiooni teadlikkust. „Kui me delikaatselt ja isikustamata neist olukordadest kolleegidele räägime, aitab see ka teistel paremini märgata, mis võib olla läbipõlemise algus, ja kuidas õigel hetkel toetada.“
Saaremägi sõnul on tööandja roll märgata mitte ainult neid, kes on silmnähtavalt väsinud või tüdinud, vaid ka neid, kes alati naeratavad, on valmis lisapingutuseks ja hoiavad meeskonna energiat üleval. „Sageli vajavad kõige rohkem tähelepanu just meie kõige säravamad ja pühendunud tööstaarid. Nad ei pruugi ise märgatagi, kui nende sisemine ressurss hakkab tasapisi otsa saama. Usun, et juhil ja lähedastel töökaaslastel on oluline märgata ning tähelepanu suunata, kui töökaaslase töö ja puhkuse tasakaal on paigast nihkunud.“
Südameapteegis on vaimse tervise toetamine olnud süsteemne ja järjepidev prioriteet juba mitu aastat. Organisatsioon on pälvinud 2024. aastal Peaasi.ee vaimse tervise kuldmärgise ning 2025. aastal nimetatud vaimset tervist väärtustavaks organisatsiooniks „Õitseja“. Need tunnustused ei tähenda, et töö oleks valmis, vaid pigem kinnitavad, et organisatsioon on valinud teadliku suuna ja liigub selles järjekindlalt edasi.
Kristel Saaremägi sõnul algab kõik töökoormuse juhtimisest. „Apteegitöö tähendab paratamatult tipptunde ja kampaaniaperioode. Meie ülesanne on planeerida nii, et töötajad ei jääks pidevasse ülekoormusse. Selleks oleme loonud mobiilsete asendajate süsteemi, kasutame paindlikke graafikuid ning pakume lisapuhkust ja tervisepäevi.“
Sama oluline on juhtide roll. Südameapteegi juhid on läbinud vaimse tervise esmaabi koolituse, mis aitab neil märgata varajasi läbipõlemise märke nagu kurnatus, keskendumisraskused, vead töös või küünilisus. „Juht peab oskama märgata, kuulata ja julgeda rääkida. Inimene peab tundma, et tal on turvaline oma muredest rääkida enne, kui olukord tõsiseks muutub.“
Organisatsioon toetab töötajaid ka professionaalse abi kättesaadavusega. Tervisekindlustus katab vaimse tervise teenused ning töötajaid julgustatakse abi otsima juba varajases faasis. Lisaks kasutatakse regulaarselt emotsionaalse enesetunde teste ja 1:1 vestlusi, mis aitavad hoida ülevaadet töötajate heaolust.
Abi küsimine ei ole kõigi jaoks lihtne, eriti vanema põlvkonna töötajatele. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu stigmade vähendamisele ja teadlikkuse tõstmisele. „Me tahame, et iga inimene teaks, et ta ei ole oma murega üksi ja et tööandja võtab tema heaolu tõsiselt. Kui see usaldus on olemas, on abi otsimine palju lihtsam.“
Tulemus on selgelt nähtav. Töötajate rahulolu on kasvanud, teadlikkus vaimsest tervisest on suurem ja personali voolavus on vähenenud. See kinnitab, et vaimsesse tervisesse investeerimine ei ole ainult hooliv tegu, vaid teadlik ja tark juhtimisotsus.
„Töötaja veedab suure osa oma elust tööl. Meil on vastutus, et see keskkond oleks selline, mis toetab nii tema tervist kui ka elu tervikuna. Läbipõlemise ennetamine ei ole projekt, vaid pidev töö ja investeering, mis loob tugeva organisatsiooni,“ võtab Kristel Saaremägi kokku.
