Kevade tulekul suureneb lemmikloomal oht nakatuda sise- ja välisparasiitidega. Veterinaarparasitoloog Liina Laaneoja selgitab, millega tuleb arvestada.
Välisparasiidid
Kevad on käes ja ees on ootamas soe suvi ja puhkused. Seda ootavad ka lemmikloomad, kes loodavad oma inimestega rohkem aega veeta – näiteks looduses koos liikudes. Paraku sobib see ka parasiitidele, eriti puukidele, kelle toidulauda me sel viisil rikastame. Oma elutegevuseks vajavad puugid verd ja just seda nad looduses liikuvatelt inimestelt ja loomadelt saavad. Piisav toit aga viib puukide aktiivsuse ja arvukuse suurenemiseni.
Metsas, niidul ja heinamaal elav puuk teeb oma arengus läbi kolm faasi: vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra verest ja puugil ei ole vahet, kelle verd imeda, olgu selleks siis kas näriline, lind, metsloom, koduloom, lemmikloom või inimene.
Oma ohvri – mööduva looma või inimese – tuvastab puuk lihtsalt ning haagib ennast talle külge. Mõnda ega liigub ta oma uue peremehe kehal ja asub siis sobival kohal verd imema. Kui tema toidukord sisaldab verega ülekantavat patogeeni, kannab puuk selle järgmisel toitumisel juba uuele peremehele (inimesele või loomale) üle.
Puuksiirutatud haiguste eest vajavad kaitset nii loomad kui ka inimesed
Lemmikloomadele ohtlikud puuksiirutatud haigused on borrelioos ja anaplasmoos ning peamiselt reisidelt kaasa toodav erlihhioos ja babesioos.
Kuna inimesed ja lemmikloomad elavad lähikontaktis ning puugid liiguvad vabalt loomadelt inimestele ja vastupidi, vajavad puuksiirutatud haiguste eest kaitset nii loomad kui ka inimesed.
Päris kindlalt ei saa ennast tunda ka tubased lemmikloomad ega täiesti tubased inimesed. Kui õues käivatel lemmikloomadel on puugitõrje tegemata, toovad nad elusad puugid tuppa, kus need võivad looma pealt lahkuda ja leida hoopis uue peremehe – inimese või looma. Seega tuleks kevadest sügiseni kasutada oma lemmikloomadel puugitõrjevahendeid ning kui talv on soe ja lumevaba, tuleb puugitõrjet teha aasta ringi. Eelistada võiks selliseid puugitõrjevahendeid, mis on puuke peletava ja toitumisvastase toimega ega lase puukidel looma nahale kinnituda ja verd imeda.
Veterinaarravimite puuke peletav toime ei tähenda seda, et puugid peletatakse kuhugi eemale kellegi teise peale, kus nad saaksid oma röövretke jätkata, vaid et puugid ei saa looma verd imeda ning kukuvad hoopis looma pealt maha ja surevad ära.
Koera välisparasiitide tõrje Vaata kõiki
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
56,22 €
14,06 €/tk
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil
Kliendikaardiga
8,30 €
Hind 10,38 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flumethrin Imidacloprid
Kliendikaardiga
45,63 €
Hind 65,18 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
14,86 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
32,70 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
5,97 €
213,21 €/kg
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil Methoprene
Kliendikaardiga
5,98 €
5,98 €/tk
Hind 7,47 €
7,47 €/tk
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flumethrin Propoxur
20,68 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil Methoprene
Kliendikaardiga
9,08 €
Hind 11,35 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Propoxur
13,22 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
56,22 €
14,06 €/tk
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil
Kliendikaardiga
8,30 €
Hind 10,38 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flumethrin Imidacloprid
Kliendikaardiga
45,63 €
Hind 65,18 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
14,86 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
32,70 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Permethrin Imidacloprid
5,97 €
213,21 €/kg
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil Methoprene
Kliendikaardiga
5,98 €
5,98 €/tk
Hind 7,47 €
7,47 €/tk
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flumethrin Propoxur
20,68 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Fipronil Methoprene
Kliendikaardiga
9,08 €
Hind 11,35 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Propoxur
13,22 €
Siseparasiidid
Kevade saabumine toob muresid veel – kui lumi ära sulab, on maapinnal näha sinna talve jooksul jäetud koerte ja kasside väljaheitehunnikuid, mis lisaks sellele, et neid on kole vaadata, on ka siseparasiitidega nakatumise allikaks.
Sademed on väljaheidetes olevad parasiidimunad pinnasesse uhtunud, kus need on nakkusvõimeliseks „küpsenud“. Koerad ja kassid saavad solkmenakkuse kas pinnasest või siis närilisi, linde ja ka näiteks vihmausse jahtides ja neid süües. Looma organismi sattunud solkmemunadest vabanevad vastsed, mis asuvad mööda organismi rändele. Läbides mitmeid organeid, jõuavad nad taas seedekulglasse ja arenevad seal täiskasvanuks.
Emased täiskasvanud solkmed hakkavad mune eritama, mis satuvad looma väljaheidetega väliskeskkonda ning ring algab uuesti. Osa solkmevastseid aga ei tee oma arengut peremeeslooma organismis kohe lõpuni, vaid jäävad kudedesse soikeseisundisse. Sellises olekus ei ole neid ühegi ussirohuga võimalik hävitada. Soikeseisund võib kesta pikka aega, kuni näiteks koera tiinestumisega kaasnevate hormonaalsete muutuste korral soikevastsed aktiveeruvad ja asuvad taas teele – nakatades kutsikad juba emaihus. Teine võimalus kutsikate nakatumiseks on peale sündi emapiimaga. Sarnases ohus on ka kassipojad, kes võivad oma emalt nakkuse saada emapiimaga.
Lemmiklooma siseparasiidid ohustavad ka inimest
Paraku võivad aga lemmikloomade solkmed ohustada ka inimest. Kui inimene nakatub koeralt või kassilt pärit solkmetega, siis alguses on kõik samamoodi nagu loomadel: solkmemunadest väljuvad nakkusvõimelised vastsed, mis asuvad mööda organismi rändama. Kuid kuna inimene ei ole selle solkme jaoks õige peremeesorganism, ei saa parasiit oma arengut lõpuni läbi teha. Solkmete arengutsükkel jääb vastsete tasandile ning need ei arene täiskasvanuks. Ega need solkmete vastsed ju suurt kahju justkui teha ei saagi, sest inimese immuunsüsteem ei lase neil edasi areneda.
Probleem tekib siis, kui vastsed leiavad endale koha mõnes sellises organis, kus need võivad tõsiseid terviseprobleeme tekitada – nagu silmad või aju. Enim ohustatud on alla 5-aastased lapsed ja immuunpuudulikkusega inimesed. Sellise perekoosseisu puhul tuleb lemmikloomade ussitõrjesse suhtuda eriti suure tähelepanuga.
Kassi siseparasiitide tõrje Vaata kõiki
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Praziquantel Pyrantel
Kliendikaardiga
2,98 €
Hind 3,72 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flubendazole
11,65 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Praziquantel Pyrantel
Kliendikaardiga
28,38 €
Hind 35,47 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Praziquantel Pyrantel
Kliendikaardiga
2,98 €
Hind 3,72 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Flubendazole
11,65 €
Veterinaarravim
Toimeaine / Koostis Praziquantel Pyrantel
Kliendikaardiga
28,38 €
Hind 35,47 €
Õige ravimi valik
Oma lemmikloomale sobivaima ussitõrjeskeemi väljatöötamiseks tuleb nõu pidada loomaarstiga. Oluline on teada, et ussirohtu on vaja anda ka täiesti tubastele loomadele ning sülekoertele. Tubased loomad ei ole kahjuks usside eest kaitstud, sest teised pereliikmed toovad parasiidimunad neile jalanõudega õuest tuppa.
Ussirohtu valides võiks olla kindel, kas saate oma kassile või koerale tabletti anda. Kui tableti andmine ei õnnestu, ei ole ka mõtet tablette osta ning valida tuleb midagi muud, näiteks nahapealselt manustatav vahend.
Teine oluline asi, mida silmas pidada, on looma kaal. Ussirohtu ei ole mõtet manustada liiga väikeses annuses, nii saab kasu asemel hoopis kahju – raha on kulutatud, aga ussid on ikka alles. Kaaluge oma lemmikloom enne ära, kui talle ussirohtu ostma lähete. Ja kui teile tundub, et teate oma lemmiku kaalu niigi, siis võin omast kogemusest kinnitada, et see ei pruugi nii olla, sest talvega võivad lisakilod sigineda ka lemmikloomale.
Autor: veterinaarparasitoloog Liina Laaneoja
Tutvu kõigi lemmiklooma toodetega SIIN.
