Üha rohkem inimesi pöördub apteeki mitte ainult ravimite, vaid ka nõu saamiseks. Küsimus ei ole alati konkreetses sümptomis, vaid hoopis tundes, et mure oma tervise pärast on muutunud pidevaks.
“Apteeki tullakse sageli hetkedel, kui inimene ei otsi ainult toodet, vaid eelkõige kindlustunnet,” ütleb Südameapteegi kliendikogemuse juht Anu Randmaa. “See on koht, kus saab oma mure sõnastada ja koos spetsialistiga rahulikult läbi mõelda, mis edasi teha.”
Terviseteadlikkus või terviseärevus?
Viimastel aastatel on inimeste teadlikkus oma tervisest kasvanud. Otsitakse infot, jälgitakse sümptomeid ja pööratakse rohkem tähelepanu ennetusele. See on positiivne areng, kuid sellega kaasneb ka teine pool.
“Terviseteadlikkus aitab meil teha paremaid otsuseid, aga kui see hakkab tekitama pidevat sisemist pinget, siis ei täida see enam oma eesmärki,” selgitab Anu Randmaa.
Just siin muutub apteegi roll oluliseks. Apteeker aitab panna sümptomid ja info õigesse konteksti ning eristada, millal on põhjust tegutseda ja millal vajab rahustamist hoopis meel.
Kui mure hakkab elama oma elu
Terviseärevuse korral kipuvad mõtted korduma ka siis, kui otsene oht puudub. Väikseid kehasignaale tõlgendatakse kergesti tõsiste haiguste märgina ning tekib vajadus end korduvalt kontrollida või vastupidi – arsti poole pöördumist edasi lükata.
“Me näeme apteegis, kuidas üks väike kahtlus võib paisuda suureks mureks, kui inimene jääb oma mõtetega üksi või toetub ainult internetile,” kirjeldab Anu Randmaa.
Sageli ongi apteek esimene koht, kus see mure sõnastatakse. Juba see samm aitab ärevust vähendada, sest mure saab selgema kuju ja sellele tekib professionaalne kaasamõtlemine tasakaalustava jõuna.
“Dr Google” ei rahusta, vaid võimendab
Internetist info otsimine tundub loomulik, kuid praktikas suurendab see sageli ärevust.
“Inimene otsib rahu, aga leiab kõige hullemad võimalikud stsenaariumid,” ütleb Anu Randmaa. “Apteekri roll on aidata see info lahti mõtestada ja tuua fookus tagasi sellele, mis on päriselt oluline.”
Apteegis saab inimene kiiresti esmase hinnangu, kas sümptom vajab arsti tähelepanu või on tegemist millegagi, mida saab leevendada kohapeal või kodus iseseisvalt.
Kus läheb piir?
Oluline piir jookseb seal, kus mõtted hakkavad mõjutama igapäevaelu.
Kui tervisemure segab und, keskendumist või tekitab vajaduse pidevalt oma seisundit kontrollida, on tegemist enamaga kui lihtsalt hooliv tähelepanelikkus.
“Üks levinumaid lauseid, mida kuuleme, on: ma ei saa enam oma muremõtteid vaigistada,” ütleb Anu Randmaa. “Sellises olukorras ei ole vaja jääda üksi – sageli saab juba apteegist esimese suuna ja leevenduse.”
Apteek kui esimene kontakt ja sageli ka lahendus
Apteek ei ole ainult koht, kust ravimeid osta, vaid oluline osa esmatasandi tervisenõustamisest.
“Apteegi roll on olla inimesele kättesaadav tervisenõustaja – aidata aru saada, kas tegemist on olukorraga, mis vajab arsti sekkumist, või saab leevenduse ja lahenduse leida juba apteegis,” rõhutab Anu Randmaa.
Paljude kergemate tervisemurede puhul ongi apteek koht, kus probleem saab kiire lahenduse. Olgu selleks sobiv käsimüügiravim, toidulisand või lihtsalt selgitus, mis aitab ärevust vähendada ja annab selguse järgmiste sammude vajaduse osas.
Mida saab inimene ise teha?
Kuigi apteek on oluline tugi, saab iga inimene ka ise palju ära teha.
Oluline on õppida eristama reaalseid sümptomeid hüpoteetilistest “mis siis, kui” mõtetest ning märgata, millal info otsimine enam ei aita.
“Kui inimene tunneb, et info otsimine teeb enesetunde halvemaks, on see selge märk, et tasub paus teha ja kellegagi nõu pidada,” soovitab Anu Randmaa.
Sageli piisabki ühest vestlusest apteekriga, et saada selgus ja taastada rahutunne.
Terviseärevus on levinum, kui arvatakse
Kuigi terviseärevusest räägitakse vähe, on see üsna levinud. Hea uudis on see, et sellega saab tegeleda ja seda leevendada.
“Kõige olulisem on mõista, et oma murega ei pea üksi jääma,” ütleb Anu Randmaa. “Abi võib olla lähemal, kui arvatakse – sageli juba apteegis.”
