Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mida nõrgendavad väsimus ja stress ning tugevdavad tervislikud eluviisid, mitmekülgne toitumine ja toidulisandid.

Saabuvate külmade ja niiskete ilmadega hakkavad inimesed üha rohkem haigeks jääma. Suur enamus inimesi puutuvad kokku nn külmetushaigustega, mille põhjustajateks on tihti viirused. 

Külmetushaiguse põhjustab alati mõni viirus või bakter. Külmetushaigused levivad aasta ringi ning meie kliimas on üsna tavaline sügisest kevadeni läbi põdeda viis-kuus kergemat viirushaigust.

Viirushaiguste leviku tõkestamiseks on käte hügieen erit oluline. Siiski ei tohiks sagedasema käte pesu ja desinfitseerimise järel unustada käenaha tervist, sest ainult puhas ja terve nahk pakub kaitset.

Inimese organismis on sadu mikroobe, millel on kõigil oma ülesanne. Tavaliselt saab organism mikroobide kontrolli all hoidmisega ise hakkama, aga kui immuunsüsteem on nõrgenenud, võib tasakaal paigast minna ja tekkida erinevaid haigusi, sh põiepõletikke.

Kes meist ei teaks, kui ebameeldiv on köha ja millist ebamugavust see tekitab. Aga miks köha tuleb ning mida me selle vastu teha saame?

Palavik on organismi kaitsereaktsioon. Millal tuleks palavikku alandada?  Kuidas alandada palavikku lastel ja täiskasvanutel?

Meie kliimas on üsna tavaline, et sügisest kevadeni põeme viis-kuus korda mõne kergema viiruse põhjustatud haigust. Ravi on enamasti sümptomaatiline ja sõltub sellest, millised sümptomid on peamised. Külmetushaiguse parim ravi on aeg, puhkus ja uni.

Tavalise nohu ehk ninaneelupõletiku puhul räägitakse enamasti nohust, mis on viirusliku (rino-, adeno- või koronaviiruste) päritoluga. Enamasti kaasneb nohuga ka köha, kerge kurguvalu, läbipaistev ja limajas eritis ninast, palavik ja üleüldine halb enesetunne.

Millele tuleb tähelepanu pöörata ravimeid võttes?