Viiruste hooajal otsime efektiivseid lahendusi, kaitsmaks end haigestumise eest. Lisaks COVID-19-le on sel hooajal liikvel ka rohkelt muid viiruseid nagu A-gripp, metapneumoviirus ja RS viirus, seega suureneb vajadus kaitsevahendi järgi, mis oleks tõhus ka teiste viiruste vastu.
Kraadimisel on omad eripärad, mida tasub teada. Esiteks tuleb tähelepanu pöörata sellele, kust valitud kraadiklaasiga temperatuuri mõõta saaks (kas suust, kaenla alt, kõrvast, otsaesise pealt või pärasoolest) ja teiseks tuleks tähelepanu pöörata sellele, millal ja kuidas kraadida.
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem, mida nõrgendavad väsimus ja stress ning tugevdavad tervislikud eluviisid, mitmekülgne toitumine ja toidulisandid.
Arutame lahti kaheksa enim levinud müüti külmetushaiguste kohta. Loe lähemalt, kuidas tegelikult oleks kõige targem külmetushaigusi ravida.
Pidude hooajaga on saabunud ka viiruste hooaeg – sel aastal värvikamalt kui varasematel aastatel. Liikvel on üheaegselt mitmeid haiguseid – Covid-19, A-gripp, paragripp, rotaviirus jm.
Praegusel ajal on liikvel palju viiruseid, nende hulgas ka COVID-19. Selleks, et meie kõigi jõulupühad saaksid lähedaste ja sõprade seltsis mööduda tervelt ja õnnelikult, on meil Sulle 5 kasulikku nippi!
Antigeeni kiirtestid on juba pikka aega olnud Eesti turul ning praegu võib leida palju erinevaid teste. Kuidas valida õiget antigeeni kiirtesti ning mille alusel langetada otsus?
C-vitamiin on antioksüdant. Kas C-vitamiin aitab kiiremini terveks saada? Millistes toiduainetes on kõige rohkem C-vitamiini?
Südameapteegi proviisor Olesja Kuznetsova selgitab, kuidas tuleb õigesti teha Covid-19 antigeeni kiirtesti.
Mis oleks, kui suudaksime kurguvalu mure hõlpsalt lahendada, umbes nagu raadio häälestamine?
Kooliaasta on täistuuridel hoo sisse saanud ja lapsed veedavad senisest enam oma aega siseruumides. Ja sama lihtsalt kui käest kätte liiguvad pliiatsid või raamatud, levivad hõlpsasti ka pisikud ja viirused. Kuidas oma lapse immuunsust turgutada ning eesootavaks haiguste perioodiks valmis olla?
Külmetushaiguse põhjustab alati mõni viirus või bakter. Külmetushaigused levivad aasta ringi ning meie kliimas on üsna tavaline sügisest kevadeni läbi põdeda viis-kuus kergemat viirushaigust.
Viirushaiguste leviku tõkestamiseks on käte hügieen erit oluline. Siiski ei tohiks sagedasema käte pesu ja desinfitseerimise järel unustada käenaha tervist, sest ainult puhas ja terve nahk pakub kaitset.
Inimese organismis on sadu mikroobe, millel on kõigil oma ülesanne. Tavaliselt saab organism mikroobide kontrolli all hoidmisega ise hakkama, aga kui immuunsüsteem on nõrgenenud, võib tasakaal paigast minna ja tekkida erinevaid haigusi, sh põiepõletikke.
Saabuvate külmade ja niiskete ilmadega hakkavad inimesed üha rohkem haigeks jääma. Suur enamus inimesi puutuvad kokku nn külmetushaigustega, mille põhjustajateks on tihti viirused.