Kevade saabudes algab Eestis taas puukide aktiivne hooaeg. Niipea kui temperatuur püsib üle 5–7 kraadi, muutuvad puugid aktiivseks ning koos looduses liikumise sagenemisega suureneb ka oht puukidega levivatesse haigustesse nakatuda.
„Sageli arvatakse, et puugid muutuvad ohtlikuks alles suve keskpaigas, kuid tegelikult algab risk juba varakevadel. Esimesed soojad ilmad toovad puugid välja ning inimesed alahindavad seda ohtu,“ selgitab Südameapteegi apteegiteenuste spetsialist Olesja Kuznetsova.
Eestis ei ole tegemist haruldase probleemiga. 2025. aastal registreeriti 143 puukentsefaliidi juhtu ja koguni 3276 puukborrelioosi juhtu. Lisaks tuvastati ka üks erlihhioosi ehk anaplasmoosi juhtum. Need arvud näitavad selgelt, et puugihammustus ei ole pelgalt ebamugavus, vaid võib kaasa tuua tõsiseid terviseriske.
„Puugihammustus võib jääda märkamatuks, kuid selle tagajärjed ei pruugi seda olla. Just seetõttu tasub ennetusele mõelda enne, kui probleem tekib,“ rõhutab Kuznetsova.
Kõige ohtlikumaks peetakse puukentsefaliiti – viirushaigust, mis võib kahjustada kesknärvisüsteemi. Haigus võib kulgeda raskelt ning põhjustada pikaajalisi terviseprobleeme. Kuna puukentsefaliidi vastu puudub spetsiifiline ravi, on ennetus siin võtmetähtsusega. Just seetõttu peetakse vaktsineerimist kõige tõhusamaks kaitseviisiks.
„Puukentsefaliidi puhul ei ole küsimus ainult haigestumises, vaid ka võimalikes püsivates tüsistustes. Vaktsineerimine annab kindlustunde, mida muul viisil ei ole võimalik saavutada,“ ütleb Kuznetsova.
Eestis kasutatakse seda võimalust üha enam. 2025. aastal tehti kokku ligi 94 000 puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist, millest üle 12 000 toimus apteekides. See näitab, et inimeste teadlikkus kasvab ning apteegid on kujunenud mugavaks ja usaldusväärseks kohaks vaktsineerimiseks.
„Apteegis vaktsineerimine on paljude jaoks lihtsaim viis oma tervise eest hoolitseda – see on kiire, kättesaadav ja ei nõua eraldi arsti visiiti,“ lisab Kuznetsova.
Sel aastal tasub vaktsineerimisele mõelda eriti teadlikult, sest alates 2026. aastast on skeemi tehtud oluline muudatus. Esmane vaktsineerimine toimub endiselt kolmes etapis: esimene doos tehakse sobival ajal, teine 1–3 kuud hiljem ning kolmas hiljemalt 12 kuu jooksul pärast teist annust. Seejärel on vajalik kordusdoos kolme aasta pärast.
Edasine revaktsineerimise sagedus sõltub vanusest. Kui varem soovitati täiskasvanutel kordusdoosi teha sagedamini, siis nüüd on alla 50-aastastele intervalli pikendatud – kaitset tuleb uuendada iga 10 aasta järel. 50–60-aastastel jääb intervall viie aasta juurde ning alates 60. eluaastast soovitatakse vaktsineerida iga kolme aasta järel. Muudatus põhineb värsketel teadusuuringutel ja ekspertide hinnangul püsib immuunkaitse noorematel inimestel varasemast kauem.
„See muudatus on patsientide jaoks kindlasti hea uudis – see tähendab vähem süste, kuid sama tõhusat kaitset. Samas ei tohi unustada, et vaktsineerimise ajakava tuleks siiski teadlikult jälgida,“ rõhutab Kuznetsova.
Vaktsineerimisega tasub alustada juba varakevadel, enne kui puugihooaeg täies hoos käivitub. Samas ei ole kunagi liiga hilja – vaktsineerida saab aastaringselt. Kui vaktsineerimine on jäänud pooleli või viimasest süstist on möödas soovitatud aeg, saab skeemi lihtsalt jätkata sealt, kus see pooleli jäi.
„Kõige sagedasem küsimus apteegis on, kas peab alustama nullist. Enamasti ei pea – vaktsineerimist saab jätkata ning me aitame kliendil õige skeemi kiiresti paika panna,“ selgitab Kuznetsova.
Oluline on mõelda ka lastele. Puukentsefaliidi vastu vaktsineeritakse alates ühe aasta vanusest ning kuna lapsed viibivad palju õues, on nende kaitsmine eriti oluline.
„Lapsed on sageli need, kes avastavad loodust kõige vahetumalt – ronivad, mängivad ja liiguvad palju rohus. See teeb nad ka puukidele lihtsamaks sihtmärgiks,“ ütleb Kuznetsova.
Kuigi vaktsiin kaitseb puukentsefaliidi eest, ei paku see kaitset puukborrelioosi vastu. Seetõttu tasub looduses viibides kanda katvaid riideid, kasutada puugitõrjevahendeid ning kontrollida pärast õues viibimist hoolikalt oma keha.
Puugihooaeg on juba alanud ning nüüd on õige hetk oma kaitse üle vaadata. Küsimus ei ole ainult selles, kas oled kunagi vaktsineeritud, vaid ka selles, kas sinu kaitse on jätkuvalt ajakohane.
„Kõige parem aeg vaktsineerimiseks on enne hooaja algust, kuid tegelikult on õige aeg alati täna – eriti siis, kui kaitse on jäänud uuendamata,“ võtab Kuznetsova teema kokku.
Loe ka: "Puugid - kuidas end kaitsta ja mida teha hammustuse korral".
