Suvi koputab uksele ja kinnised jalatsid lähevad peagi kapinurka järgmist sügist ootama. Võimalus hingata on jalgadele hea, aga võib ühtlasi meelde tuletada mured, mida villased sokid talveajal varjasid.
Paljajalu käimine on tervislik. Kui sobiva ilmaga paljajalu käia ei saa, võiks kanda vähemalt lahtiseid sandaale. Jalad võivad seetõttu küll kiiremini mustaks saada, aga ikkagi on see jalale parem, kui kinnises jalatsis lämbuda.
Sõltumata sellest, kas jalg higistab umbses kingas või korjab tolmu värskes õhus, tuleb jalgu iga päev pesta ja sokke iga päev vahetada. Pahatihti kiputakse unustama, et lisaks sokkide pesemisele tuleb regulaarselt puhastada ka jalatsite sisemust. Selle jaoks leiab sobiva vahendi apteegist.
Puhtad jalad on tugevad jalad. Korralik hügieen aitab ära hoida ja ravida jalaprobleeme, näiteks jalaseen või soolatüükad.
Värske õhk on jalale küll hea, kuid mõnikord võib katmata jalanahk kuivama hakata. Nahk on eelkõige kaitseelund, kuid toimimiseks peab nahk olema elastne. Ketendav ja kuivanud või hullemal juhul isegi silmaga nähtavalt mõranenud nahk ei suuda kaitseülesannet tõhusalt täita.
Kuiva naha sisemusse seavad end meelsasti sisse mustus ja kehavõõrad mikroobid ja lihtsalt pesemisega neist naljalt lahti ei saa. Sellisel juhul on hea mitte jalgu kuivatava õhu eest kinni mätsida, vaid neid kreemitada. Jalakreeme on nii leebetoimelisi, mis sobivad õige natuke ketendavale jalale, kui ka tugevaid, mis mõeldud mõraliseks kuivanud jala raviks. Järjekindel kreemitamine taastab ajapikku ka kõvaks kuivanud jala, eriti kui kombineerida kreemitamist õliste jalavannidega ja võtta appi pimsskivi või kannariiv. Kui nahk kannal on kuivanud nii sügavuti, et sellesse löövad mõrad, mis lausa veritsevad, on tõhus ravivahend haavaliim, mis täidab ja katab lõhed nahasõbraliku imenduva kaitsekihiga.
Inimesel, kes tingimata peab jalgu soojal ajal katma, tuleb võidelda seda rohkem jala higistamise vastu. Liigne niiskus on jalale vaat et halvemgi kui liigne kuivus. Kõige suurem oht umbselt istuvale jalale on seennakkus. Jalaseent põhjustavad dermatofüüdid armastavad soojust ja niiskust ning elavad mitte ainult nahal ja küünel, vaid ka sokikangas, jalatsi sisemuses ja niiskete ruumide, näiteks vannitoa põrandal ja nurkades. Spooridena püsivad seened eluvõimelisena mõnikord aastaid. Esimese ettevaatusabinõuna nende vältimiseks tuleks kinnise jalatsi korral kasutada apteegist saadavaid seenevastaseid puhastusvahendeid, millega regulaarselt jalgu, sokke, jalatsi sisemust või isegi vannitoa põrandat puhastada. Teisena võiks vaadata jala higistamist vähendavaid vahendeid, näiteks higistamisvastane jalapuuder. Tervele ja kuivale jalale seen naljalt külge ei hakka.
Kui nahk kipub jala peal sügelema ja ketendama, eriti varvaste vahelt ja kui sellega kaasneb ebameeldiv lõhn, on tõenäoliselt seen juba jalale külge hakanud. Jalaseent on küll parem ära hoida, kuid õnneks on seda võimalik ka välja ravida. Kergemini allub ravile seen, mis on nakatanud ainult naha. Sellisesse kohta tuleb määrida jalaseenevastast salvi ja jätkata salvi kasutamist ka mõni aeg pärast ilmingute kadumist, sest seenerakud on silmale nähtamatud. Kui kasvõi mõni neist ellu jääb, on nakkus kerge tagasi tulema.
Seenega nakatunud küüne korral tuleb rohkem kannatust varuda. Apteegist saab tõhusaid vahendeid küüneseene vastu. Kui küüs on juba seenest moondunud, siis ei toimu silmaga nähtavat paranemist kiiremini, kui uus küüs peale kasvab. Kuna tõhusad küüneseenevastased preparaadid on kallid ja kogused pisikesed, võib juhul, kui nakatunud on mõlema jala küüned, alustada esmalt ainult ühe jala küünte ravimist. Muidu võib juhtuda, et kõikide küünte vahel jaotatud ravim saab enne otsa, kui esimesed tulemused üldse nähtavaks saavad ja isu ravimist jätkata kaob. Samas ei maksa kõrvuti olevaid küüsi siiski ühekaupa ravida, sest seen võib kõrvalolevalt küünelt tagasi tulla. Raskematel juhtudel on retseptiga saada ka eriti tugevatoimelised seenevastased tabletid, mis muudavad kogu keha seenele mürgiseks.
Jalgu võivad kimbutada ka soolatüükad ja konnasilmad. Kuigi need võivad esmapilgul sarnased välja näha, on tegemist erinevate hädadega, mille vastu tuleb kasutada erinevaid vahendeid. Konnasilma põhjustab ebasobivate jalatsite kandmine, täpsemalt naha pidev hõõrdumine ühest ja samast kohast. Soolatüügas on aga viirus, millega nakatutakse kokkupuutel teisega. Nakkus võib tulla näiteks laenatud rätikult avalikust duširuumist. Kui viirus on juba olemas, võib see välja lüüa immuunsüsteemi koormatuse ajal, näiteks külmetuse või stressiga. Tõhusaid abivahendeid on saada nii konnasilma kui ka soolatüügaste raviks.
Loe lisaks:
- Suvi tuleb – jalad ilusaks!
- Jalaseen – kuidas ennetada ja leevendada?
- 5 sammu lõhenenud kandade raviks
Autor: Pärtel Relve, Südameapteegi proviisor
