Vitamiinid on asendamatud biomolekulid, mida inimorganism vajab normaalseks toimimiseks ja arenguks.
VITAMIINID KAITSEVAD
Vitamiine on kaht tüüpi – rasvlahustuvad ja vesilahustuvad. Inimese menüüs kuuluvad vitamiinid asendamatute mikrotoitainete hulka, kuna inimene vajab neid väga väikeses koguses, kuid see-eest tuleb neid tarbida pidevalt, sest neist ei teki organismi pikaajalist varu.
Piisav kogus vitamiine organismis suudab meid teatud piirides kaitsta tervisele halvasti mõjuva väärtoitumise, ravimite kõrvaltoimete ja saastunud keskkonna mõjude eest. Vitamiinide oskuslik ja korrapärane tarbimine, arvestades iga inimese eripära, aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.
Inimene suudab sünteesida ainult üksikuid vitamiine (B3-, B5-, K-vitamiini, retinooli ß-karoteenist, päikesekiirguse toimel ka D-vitamiini), aga neidki vaid sobivate lähteühendite ja välistingimuste koosmõjul. See tähendab sõltuvust söödud toidu kvaliteedist, sest vitamiinid ilma toiduta ei omastu.
Vitamiinide oskuslik ja korrapärane tarbimine aitab vähendada paljude haiguste kujunemise riski või kiirendada nendest paranemist.
VITAMIINID TOIDUST
Vitamiine saame peamiselt toidust, mis peaks olema mitmekülgne ning sisaldama nii loomset- kui ka taimset päritolu toitaineid.
Üha kasvav inimkond on paraku loonud olukorra, kus töötlemata kujul tarvitatakse vähest osa toidust. Toiduainete töötlemine, säilitamine erinevates tingimustes, toidu valmistamine kodus – kõik need vähendavad vitamiinisisaldust.
Inimesel puudub oskus hinnata toidu biokvaliteeti ja selles sisalduvate vitamiinide hulka, samuti on meie toitumine päeviti erinev. Ühel päeval saame vitamiine rohkem, kui vajame, ning teisel päeval jällegi vähem või üldse mitte. Ometi ei põhjusta selline kõikumine organismile veel puudust, sest meil on olemas teatud vitamiini varud. Vesilahustuvate vitamiinide varu peab vastu vaid nädalaid, rasvlahustuvate vitamiinide varud lausa kuid.
Sellest hoolimata on vajalik saada vitamiine korrapäraselt, sest üksnes see tagab piisava hulga varusid keharakkudes.
Vitamiinipreparaate ei vaja inimesed, kes söövad tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu – piisvalt puu- ja köögivilju, liha (kala-, linnu-, loomaliha), piimatooteid, muna, teraviljatooteid, kaunvilju. Selline mitmekülgne kooslus peaks kajastuma meie nädala menüüs. Loomulikult ei juhtu ühe üheülbaliselt toitutud nädala jooksul midagi, kui meie toidusedel enne ja pärast on jälle mitmekesine.
LISAVITAMIINID APTEEGIST
Vanusest olenevalt on inimese vitamiinivajadus erinev ning kui me toiduga ei suuda seda korvata, tuleks juurde võtta vitamiinipreparaate.
Eesti toiduseaduse kohaselt on toidulisand aine, mille kasutamise eesmärk on tavatoitu täiendada ning mis on inimesele toitainete või muude toitainelise või füsioloogilise toimega ainete kontsentreeritud allikaks. Nii nagu eri ravimite samaaegne kasutamine, võib ka ravimi(te) samaaegne kasutamine toidulisandite ja vitamiinidega põhjustada koostoimeid või kõrvaltoimete tugevnemist. Seoses kasutatavate ravimite suurema arvu ja füsioloogiliste iseärasustega on eakad patsiendid koos- ja kõrvaltoimete suhtes haavatavamad kui noorematesse earühmadesse kuuluvad isikud. Samas ei tohiks oma kasutatavaid ravimeid unustada ka nooremad inimesed ning vajadusel vitamiine valides apteekriga sellest rääkida.
Loe lisaks:
- Liposoomid – parem viis vitamiinide omastamiseks
- Tsink – viiruste, kuiva naha ja katkiste küünte vastu
- Juuksed ja nahk taas särama: vajalikud vitamiinid juustele ja nahale
Autor: Merilin Israel, Südameapteegi farmatseut
