Milliseid südamehaiguste riskitegureid saab mõjutada? Kuidas vähendada riski haigestuda südamehaigustesse? Millised sümptomid viitavad südamehaiguse olemasolule?
Eesti on südamehaigustesse suremuse poolest Euroopas esimeste hulgas. Kuigi südamehaigustesse suremus on viimastel aastatel püsivas langustrendis, on see näitaja ikka liiga kõrge. Naisi tabavad südamehaigused kõrgemas vanuses, mehi ohustavad need pigem nooremas eas.
Südamehaigustel on riskitegureid, mida inimene ise mõjutada ei saa, näiteks sugu, vanus ja pärilikkus. Kuid on ka riskitegureid, mida inimene ise saab mõjutada.
Need on:
- suitsetamine,
- ülekaal,
- kõrge kolesteroolitase,
- kõrge vererõhk,
- suhkruhaigus,
- vähene liikumine.
Südame tervist mõjutab eelkõige elustiil. Tõhusaimad vahendid südame- ja veresoonkonna haiguste vältimiseks on seega meeste endi kätes. Selleks et vähendada riski haigestuda südame- ja veresoonkonna haigustesse:
- Ärge suitsetage ja ärge kasutage teisi tubakatooteid!
- Vältige passiivset suitsetamist. Suitsetamisest loobumisel normaliseerub vere hapnikusisaldus, paraneb vereringe, väheneb oluliselt südameinfarkti ja kopsuvähi risk.
- Toituge tervislikult! Sööge puu- ja juurvilju, täisteratoite, kiudaineid ja kala. Vähendage küllastunud rasvade ja soolade tarbimist.
- Kõrge kolesteroolitaseme või kõrge vererõhu puhul järgige kindlasti oma raviarsti soovitusi.
Kolesteroolitaset on vaja jälgida juba üle 20-aastastel meestel. See hakkab tõusma mõnda aega enne seda, kui tekivad südameprobleemid. Kolesterool on kehaomane rasvaine ja õiges koguses eluliselt hädavajalik. Olukord muutub ohtlikuks, kui vere kolesteroolisisaldus on liiga suur. Kolesteroolisisaldust tuleks mõõta esimest korda kindlasti 20–30-aastaselt.
- Vererõhku tuleb hoida pideva jälgimise all, sest kõrge vererõhk on peamine insuldi, südamerabanduse ja varajase surma põhjustaja. Normaalseks peetakse vererõhku 130/85 mm Hg.
- Olge iga päev füüsiliselt aktiivne.
- Säilitage tervislik kehakaal, vajadusel vähendage ülekaalu. Oluline on jälgida kehamassiindeksit ja vööümbermõõtu, mis peab meestel jääma alla 102 cm.
- Tarbige alkoholi mõõdukalt. Liigne alkohol võib tõsta vererõhu taset ja kehakaalu.
- Diabeedi korral hoidke veresuhkur kontrolli all.
- Vältige tegevusi, mis põhjustavad stressi. Psühhosotsiaalsed tegurid ja stress on südamehaiguste tekkes väga olulised, põhjustades südame isheemiatõbe ja vererõhu kõrgenemist.
Sümptomid, mida kindlasti ei tohi eirata:
- tugev valu rindkeres,
- valu, mis läheb ka kätesse, kaela,
- süda on paha ning valu on rindkeres,
- hingeldamine koos valuga rindkeres,
- tuhm valu rindkeres,
- valu rindkeres, mis levib edasi seljale või kõhtu,
- peapööritus koos valuga rindkeres,
- põhjuseta hingeldus,
- iiveldus või oksendamine,
- põhjendamatu väsimus,
- seksuaalsefunktsiooni häired. Ka need viitavad südame tervisele. Eriti 30–40ndates eluaastates meestel avalduv veresoonte funktsiooni langusest põhjustatud erektsioonihäire viitab suurenenud südame-veresoonkonna haiguse riskile.
Ärge unustage, et tervislik elustiil aitab ka neid, kellel juba on mõni südamehaigus. Uute atakkide ärahoidmiseks on tõhus sama elustiil, mis südamehaiguste esmasel vältimisel. Kindlasti tuleb osaleda erinevates sõeluuringutes.
Loe lisaks:
- Neli küsimust, mida iga mees peaks enda tervise kohta küsima
- Vastused meeste kõige isiklikumatele terviseküsimustele
Autor: proviisor Merle Meola
