Puugid – kuidas end kaitsta ja mida teha hammustuse korral

Proviisor Mariana Džaniašvili tutvustab, mida teha, kui puuk on hammustanud, kuidas puuki eemalda, millal pöörduda arsti poole ning muid teemasid. Loe lähemalt artiklist.

Puugid on soojal ajal aktiivsed ja iga aastaga aina kurjemad. Puugid on tavalised kogu maailmas. Nad naudivad sobivalt sooje ja niiskeid piirkondi. Eestis elab mitut liiki puuke, neist tuntumad on ka inimesel parasiteerivad võsapuuk (Ixodes ricinus) ja laanepuuk (Ixodes persulcatus).

Tasub teada, et mitte iga puugihammustus ei pruugi alati haigust kaasa tuua, sest kõik puugid ei ole haigustekitajaga nakatunud. Puugid muutuvad aktiivseks, kui ööpäevane õhutemperatuur tõuseb üle 5 kraadi. Puuke võib kohata eelkõige rohurindes, metsades ja põldudel, kuid ka pargis ja isegi koduaias. Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuigi soojem talv võib seda pikendada.

Kuidas puuke vältida?

Kanda kaitseriietust, näiteks saapaid, pikki pükse ja pikkade varrukatega särke. Lisaks on puuki riietel lihtsam märgata kui paljal nahal.
Kasutada looduses liikudes putukatõrjevahendeid!
Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kindlasti üle kogu oma keha ja ka kõrvatagused ja eriti tähelepanelikult on vaja uurida lapsi, sest nendel võivad puugid pugeda ebamugavatesse kohtadesse.
Vaktsineeri puukentsefaliidi vastu, sest puugikontroll ei ole haiguse ennetamiseks piisav kaitse!

Mida teha, kui puuk on hammustanud?

Puuk on soovitav eemaldada nii ruttu kui võimalik ning puugi keha ei tohi tõmbamise ajal suruda.
Kasutage puugi eemaldamiseks õiget abivahendit. Parimad vahendid puukide eemaldamiseks on puugipintsetid ja puugieemaldajad, mida müüakse apteegis. Abivahendid aitavad puuki hoolikalt ja piisavalt põhjalikult eemaldada. Nendega saab õrnalt, liiga kõvasti pigistamata kinni haarata ja eemaldada puuk tervena.
Pärast puugi eemaldamist tuleb nahk puhastada desinfitseeriva ainega.
Kindlasti ei tohi puugile peale valada õli ega neid võiga kokku määrida.
Hammustuskohta jälgige 6 -10 päeva ja kui sinna tekib 5–10 sentimeetrise läbimõõduga punetav ring ning see tasapisi suureneb, siis tuleb minna perearsti juurde kontrolli.
Apteekides on müügil ka borrelioosi kiirtest, mis võimaldab tuvastada nakkuse alates 2 nädalast pärast puugi hammustust ning kiiresti reageerida ja pöörduda perearsti poole raviga alustamiseks. Pakendist leiab kõik vajaliku puugitesti tegemiseks ning põhjaliku juhendi. Testi tegemiseks kulub 10 minutit. Borrelioosi kiirtesti tuleks teha 2 – 4 nädalat pärast nakatumist (oletatavast puugi hammustusest). Testi tasuks teha, kui nahal on olnud puuk või kui on ilmnenud mõni järgnevatest sümptomitest: väsimus ja iiveldus, gripilaadsed sümptomid, valud kuklas ja kaelas, näonärvi halvatus. Hammustuskohale tekkinud punane laik (tavaliselt 5cm läbimõõduga) tekib 60-80% nakatunutest puugi hammustuse kohale 1–4 nädala jooksul. Ravimata jäänud borrelioos võib põhjustada kroonilist haiguskulgu: närvisüsteemi-, südame- või liigeskahjustusi.

Kaitske end vaktsineerimisega

Puugid levitavad kahte ebameeldivat haigust: puukborrelioosi ja puukentsefaliiti. Borrelioosi vastu kahjuks vaktsiini ei ole, seda haigust ravitakse antibiootikumidega. Puukentsefaliit on raske ja ohtlik haigus ning võib põhjustada püsivaid kesknärvisüsteemi häireid ja olla halvematel juhtudel eluohtlik. Haigust ei saa ravida, kuid selle vastu on olemas vaktsiin. Kaitsesüstimisega puukentsefaliidi vastu tuleks alustada aprillis, siis jõuab immuunsus puugiohtlikuks ajaks välja kujuneda.

Vaktsiin koosneb kolmest süstist:

Esimesele annusele järgneb ühe kuu pärast teine ja 12 kuu pärast kolmas. Kolmas süst pikendab immuunsust.
Edasi tuleb vaktsineerimist ühe annuse kaupa korrata iga 3-5 aasta järel.

Puukentsefaliidi vastane vaktsiin on nii täiskasvanutele kui ka üle ühe aasta vanustele lastele. Tuleb meeles pidada, et vaktsineerida võib aasta ringi, kuid puukide leviku perioodil võib seda teha kiirskeemi järgi. Vaktsineerimiseks ei ole kunagi hilja, kuid igal konkreetsel juhul tasub nõu pidada oma pereõe või perearstiga. Vaktsineeritakse puukentsefaliiti nakatumise riskirühmi, kellel on elustiilist või töölaadist sõltuvalt suurem risk kokkupuuteks puukidega, sh maapiirkondade elanikud, metsandus- ja põllumajandustöötajad, jahimehed, piirivalvurid, kaitseväelased.

Kiirtesti saab teha ka siis, kui inimene on vaktsineeritud puukentsefaliidi vastu.

Puukentsefaliit ja selle sümptomid

Puukentsefaliit on neuroloogiline haigus, mida levitavad puugid. Haigus levib edasi haigust kandvate puukide süljega. Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad gripitaolised sümptomid: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega, iiveldus. Sümptomid ilmnevad 4–28 päeva pärast nakatumist ja kestavad tavaliselt 2 kuni 7 päeva ning enamikul juhtudel ongi infektsioon sellega lõppenud. Pärast palavikuvaba perioodi (2 kuni 10 päeva) tekib osadel patsientidel tegelik entsefaliit.

Haiguse teist faasi iseloomustavad kõrge palavik (sageli > 39 °C) koos meningiidi, entsefaliidi või radikuliidi nähtudega või siis segatud neuroloogilised sümptomid - tugev peavalu, kaela jäikus, oksendamine, peapööritus ja üldine halb enesetunne. Esineda võivad ka teised neuroloogilised sümptomid, nagu teadvushäired, krambid või halvatus.

Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde! Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite, anamneesi (eelnev puugihammustus) ja spetsiifiliste viirusevastaste antikehade tuvastamisega veres või seljaajuvedelikus.

Borrelioos ja selle sümptomid

Borrelioos, mida mõnikord nimetatakse ka Lyme’i tõveks on puukide levitav bakteriaalne põletik. Baktereid kannab edasi vaid teatud osa puuke ja bakterite kandmine puugilt inimesele kestab pärast hammustust 17 - 24 tundi, kuid tõenäolisemalt toimub ülekanne 36-48 tunni pärast. Seega puugi kiire eemaldamine vähendab oluliselt borrelioosi nakatumise ohtu. Sümptomid võivad varieeruda kergest lööbest kuni tõsisemate närvisüsteemi häireteni. Nakkus võib tekitada hammustuskoha ümber ringilaadse punetuse, mis laieneb ja püsib pikka aega. Koos sellega võivad inimest vaevata väsimus, palavik, peavalu, kaelalihaste kerge jäikus, liigesvalu ja lihasvalu. Kuid tuleb siiski meeles pidada, et nende sümptomite olemasolu nahalööbe puudumise korral ei viita ilmtingimata puukborrelioosile. Lööve hammustuskohas võib nahal püsida kuid, aga varem või hiljem kaob see ise. Samas ei pruugi kirjeldatud tüüpilist nahalöövet alati tekkida. Punakas lööve, mis ilmub hammustuskohas mõni tund pärast puugi hammustust, on seotud pigem naha ülitundlikkusega.

Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.

Millal pöörduda arsti poole?

Punane ringikujuline laik hammustuskoha ümber tuleks lasta arstil üle vaadata. Lisaks kui ilmub enesetunde halvenemine, nõrkustunne, valgustundlikkus ja/või on tekkinud palavik, pea-, selja-või lihasevalu, hammustuskoht väga punetab, on paistes ja/või on tekkinud laienev punetav laik, pärast puugihammustust on ilmnenud muud tervisehäired.

Abiks on kindlasti meditsiinilaboris uuringute teostamine või borrelioosi kiirtest, mida müüakse apteegis. Puukborrelioosi diagnoosi korral määrab raviarst antibiootikumikuuri. Üldiselt allub haigus ravile väga hästi, mistõttu selle kulg ei veni ning raskeid kõrvalnähte esineb üsna harva.

Kahjuks ei teki pärast borrelioosi läbipõdemist immuunsust ning on alati oht nakatuda uuesti, seega ka edaspidi peab nakatumise vältimiseks järgima ennetavaid soovitusi.

Smartick Fluo puugikonks